My blogg, my rules!!!

Sellise sõnumiga postitusi on viimasel ajal üsna mitu blogtree lehel esile tõusnud. Paljud blogijad on avastanud, et nende sisutühja blogi külastatavus kasvas üleöö kolmesaja inimese võrra ja ihsand-ihsand, mis selle põhjus võiks olla, ei mõista nad arvata. Lühidalt öeldes on põhjuseks see, et jutt neis on dumb as f*ck ja pärast I&I skandaalse blogi hääbumist, on inimestel leiva kõrvale miskit tarvis. Nii siis käivadki kurjad küünikud idioottibide bloge trollimas ja ma üldse ei imesta, et mõnel vahest kaitse läbi kärssab ja siis üks kuri kommentaar kuskile sigineb. Blogiomanike reaktsioon on peaaegu alati üks ja sama - kui ei meeldi, ära loe. No deemit, lugemiseks ei pea ju meeldima ja heaks asja kiitma kohe. Ma tarbin paljusid asju, mis otseses tähenduses ei meeldi, aga kaudsete hüvede tõttu ma siiski olen valmis leppima kergete ebameeldivustega. Näiteks tööl käimine on selline. Kes see ikka ennast vara jalule ajada viitsiks selleks, et kellegi teise põhjustatud probleeme lahendada. Kui raha ei saaks, siis ei liigutaks.
Tibiblogide puhul ei ole mul tegelikult seda antipaatiat ka, mulle meeldib neid lugeda samal põhjusel, miks mulle meeldib tsirkuses jalgrattaga sõitvaid ahve vaadata. Istud tribüünil ja muudkui naerad nii, et tatti pritsib: "Ahahahaaa, kuradi primaadid, MINA oskan ilma käteta rattaga sõita!" Kerge kaastundega segunenud nummimummi reaktsioon valdab kui loed, mismoodi tugevalt täisealisele inimesele lihtsad elutõed kohale jõuavad ja sellest siis surmtõsiselt maailmale kuulutatakse. Ja üleüldse, tsirkusesse piletit ostes ei eeldagi, et ahvid seal neurokirurgiat teevad või viiulikvartetiga Vivaldi Aastaaegu esitavad. Loodad näha, kuidas piitsa/prääniku jõul on ka oluliselt vähema intelligentsiga olendile lihtsamad inimvõimed külge poogitud.
Tsirkuses avaldad oma arvamust tugeva aplausiga, sest pärast kolme ringi areenil sa tead, et manki pani oma võimete piiril ja sellist asja tuleb hinnata. Idioottibide puhul ei tahaks nagu kohe plaksutada ka, sest loodad, et ehk on mõned jõud reservis, aga viimasel ajal olen jõudnud tõdemuseni, et kui oled tubli 30, või lähened sellele, küsid mehe käest söögiraha ja sinu ainuke hääl maailmas on kirjavigadega blogi huuleläikest ja kenast päevakesest, siis ega peale aplodeerimise muud polegi teha.
Ma ei taha siin kogu maailma lollust naiste kaela ajada. On ka väga targad naised ja kõrgemale tänu, et minu eluteel neid lollidest rohkem on olnud. Ka mehed on lollid, aga nii nagu mulle kännu otsast tundub, siis mehed on lollid kuidagi konstruktiivsemalt. Sama moodi nagu on internetiavarus pungil meigi- ja riietushulludest naistest, on meeste seas näiteks päris suurel hulgal kalastuslolle, kes panevad kogu oma raha varustusele ja nendega muudel teemadel suhelda ei ole ka kuigi võimalik. Aga minu silmis on on see kuidagi primaarne oskus, et kui mitte midagi muud ei ole, ei pea sa huuleläiget sööma ja tuled looduses toime. Siis on veel näiteks mehed, kes on tuuninguhullud ja olgem ausad, mind ajavad nad närvi oma liiklusmaneeride, subwoofrite ja madalalaubalise ellusuhtumisega. Aga kogu meie tehnoloogia areng põhineb sellel, et tuleb keegi, näeb midagi ja teeb asja paremaks. Ilmselt neist rullnokkadest suudab mingi kasuliku muutuse luua ehk tuhandik promilli, aga siiski on tehnoloogia areng evolutsioonilisest seisukohast olulisem kui kellegi võime panna püksid ja särk enda seljas sobima.
Ma nüüd hästi laias kaares üldistasin muidugi, aga loodan, et saite mu mõttest aru. Ma tegelikult tahtsin jõuda selleni, et mehed kui juba aastatuhandeid tugevama poolena maailma valitsenud, võivad omale üsna kergekäeliselt igasugust lollust lubada, samas kui naised, kes alles mõne viimase sajandi jooksul on endale välja võidelnud hääleõiguse valimistel, õiguse omandada haridust, õiguse liikuda meessoost saatjata ja sedagi meie kõrgeltarenenud maailmas mitte igal pool, ei saa endale sama lubada. Andku nüüd kõik naisõiguslased mulle andeks, aga reaalsus on see, et võrdõiguslikkus meestega ei ole veel päris käes ja niigi haprale positsioonile teevad sellised tibid kõva õõnestustööd. Tibiblogisid lugedes tekkivad mõtted, mis tagantjärgi endalgi harja punaseks ajavad - mitte ainult ei tahaks neilt hääleõigust ära võtta, aga ka siis kui sellist naist pidav mees on mingi hädaolukorra tõttu sunnitud naise järelvalveta koju jätma, peaks kindlasti käärid ja muud teravad esemed ära peitma. Vaesed feministid...alles see oli, kui saite pükse kandma hakata :)
Aga jällegi - hea on, et ma siin eranditest kirjutan. Samas peale hea meelelahutuse on tänu nendele tibidele ka minu emalõvi kodus taltsam ja lisaks söögitegemisele pean ma ainult mõni kord nõusid pesema ja vahest harva koristama :)