Sunday, December 23, 2012

Pühad jõulutervitused

Sellel ilusal kolmanda (?) advendi päeval tahaks tervitada kõiki inimesi, kellele lauluannet antud sama palju kui mulle. Ühtlasi ka kõiki kurte.


Friday, December 21, 2012

Hea uus ilm

Täna oli väga tore päev, sest lootust on, et lõppeb massimeedia reostamine mõttetute teemadega sellest, kuidas ja täpselt milliseid füüsikaseadusi eirates maailmalõpp ikka tuleb. Teatud väljaannetes ollakse muidugi asjast veidi rohkem vaimustuses kui teistes.
Näiteks ajakiri "Naised", kus on alati kaldutud kajastama kõike, mida silmaga ei näe ja käega ei katsu (ja mida teadus ära tõestada pole suutnud, aga osad inimesed lihtsalt näevad noh), oli pea terve numbri pühendanud mitte vana aasta kokkuvõttele või muudele maistele teemadele, vaid loomulikult detsembri tipphetkele ehk "me kõik sureme hirmsat surma, välja arvatud rotid, prussakad ja need, kellel on piisavalt kalmuküünlaid varutud."

Teemal oli intervjueeritud mitmeid spetsialiste, kes avaldasid arvamust, mis täpsemalt juhtub.
Sellega seoses tahaksin esitada kaebuse. Kuhu on kadunud kõik see ullikeste ja hullukeste kari, kes on rahvale terve aasta jooksul ajudele käinud erinevate apokalüptiliste stsenaariumitega? Ma mäletan väga selgesti, et näiteks üks tuntud (aja)kirjanik pühendas terve pika blogisissekande sellele, kuidas suvel 2012 toimub päikeseplahvatus, mille tagajärjel elektrisüsteemid süttivad põlema ja majad põlevad maha, v.a "need, mis on nii ehitatud, et sealt saab kohe juhtmed tagant võtta"; siis sügisel mingil ajal muutuvad maa magnetpoolused ja millalgi peatub Maa pöörlemine ja siis tulevad suured katastroofid ja tornaadod ja maavärinad ja üleujutused. Postituse autoril polevat eriti midagi karta, sest ta maja olevat sellise kõrge koha peal, et sinna tulvavesi ei ulatu. Ka on varutud kalmuküünlaid (need põlevad kaua) ja üht-teist head manti veel. Sinna juurde kuulus ahastus, et miks valitsused midagi ei tee, et rahvast selleks ette valmistada, ometi on see teave ju ammu avalik ja inglid ja saadikud käivad maad mööda ringi ja levitavad seda?
Suvi tuli ja läks ja minu arust oli kogu aeg suhteliselt valge, isegi öösiti, nagu see Eestis kipub olema.

Pärast neid terve mõistuse piire ületavaid meeleavaldusi ootasin huviga, kuidas ennustajad ise tähtsa päeva saabudes asja kommenteerivad. Et kas on näiteks pettunud, et me ikka kõik elus oleme ja mingit kosmoselaeva pole ilmunud või mis iganes seal juhtuma pidi. Ootusärevusega asusin lugema, aga minu pettumuseks oli terve "Naised" täis arvamusi stiilis "see muutus on pigem energeetiline" ja "tegelikult on juba toimunud drastilised muutused!" ja "võimalik, et see õige paailmalõpp tuleb ikka mingil muul ajal."

Huia bella! Küsiks siis üks ajakirjanik mõnelt energomehelt või naiselt, et kuhu jäi see deliirium gravitatsiooni kadumise kohta, ah?

Teiseks mind üllatas veidi arvamusliidrite valik: küsitletud oli igat sorti šamaane, selgeltnägijaid, nõidu, teadjanaisi, muuhulgas ühte härrat, kes oli pärjatud müstilise tiitliga "energomees", ja kirsiks tordi peal ka Ženja Fokinit. Viimase üle mul on siiralt hea meel, nimelt oli tema ainus, kes andis asjalikku nõu: sööge tatart, see on hea ja aitab alla võtta.
Alla võtmise kohta ma ei tea, aga tatar on tõesti suurepärane, eriti siis, kui tema jumalikku maitset mingite mõttetute lisanditega ei solgita.


Pan-galaktilised tervitused kõigile, kes talvise pööripäeva jälle üle elasid. Ja kui on kange tahtmine kõrgemate jõududega suhelda, siis see onu aitab:







Saturday, December 8, 2012

Väike nõuanne

Inimes(t)ele, kes jätkuvalt jõuavad siia blogisse, kasutades otsingufraasi "suur munn": mul on teile kurvad uudised, aga te peate läbi saama sellega, mis teil on. Tänapäeva meditsiini võimalused teie, khm, arsenali parendada on pehmelt öeldes piiratud. Ma paneks siia linke ja nõuandeid, aga see on ikkagi blogi, kuhu võivad jõuda ka lapsed (loodetavasti siiski mitte otsinguga "suur munn"). Nii et noor- ja vanamehed, keskenduge pigem sellele (vähesele), mis teil on, ja lihvige oskusi. Suurus, nagu naised ütlevad, pole ju kuuldavasti oluline.
Nagu minu kadunud vanaema armastas öelda: peaasi, et pikk ja jäme oleks.

P.S pilte siin ka pole sellel teemal.

Monday, December 3, 2012

Rõõmusõnumid!

Esiteks, sarjast "AbFab ei oska osta" vol mitu: seoses sellega, et saabunud on talv ja lumi, läksin poodi mütsi ostma. Ostjana olen ma nagu lollakas teismeline: ma ei tea, mida ma tahan, aga ma olen väga kindel selles, mida ma ei taha.
Mütsid olid kas liiga suured, liiga väikesed, liiga sportlikud, nokaga, tutiga, paeltega, lehvide, litrite või lipsukestega (kõik eelmainitu vastunäidustatud), valet värvi (mitte just seda halli varjundit, mida ma tahtsin), või "liiga kootud".

Müts jäi ostmata.


Ostu-retk päädis sellega, millega alati, ehk siis vedasin õllepoest koju paar belglast ja ühe soomlase, sest tuli selline humala-paugu isu.

Veel paremate uudiste sarjast see, et minu varajane jõulukink tuli lõpuks kohale. Kuna estimated delivery date oli 22. november, olin suhteliselt kindel, et mingi Royal Maili lohv loeb nüüd häbematult mu "Generation Killi", aga ilmselt oli see postiteenistus neil lihtsalt aeglane. Halleluuja!

Ja kuna mul on nii hea tuju, siis filmiarvustus jääb teiseks korraks. Tegime nimelt korraliku naisteõhtu (rummiga) ja vaatasime ära "Breaking Dawni" selle osa, mis enam kinos ei ole.
(Jah, oli õudne.)
(Ei, ma ei tea, mis mind sunnib nende asjade kallale. Ilmselt morbiidne huvi ja tahtmine nalja saada.)