Saturday, March 22, 2014

Blogjobi suur giveaway!

Kevad on kõigil südames ja mis saaks kevade puhul toredam olla kui üks väike kingiloos? Üldiselt mulle loosid ei meeldi, sest minu arust on need ainult moodus blogi populaarsust tõsta, aga see blog on isegi nii populaarne, et seda pole vaja karta. Pealegi mulle meeldib inimestele head teha. Nii et kui mulle kirjutas üks imearmas peldikutarvikute poekene, olin kohe nõus nende kaupa jagama. Mul on nende toodetega ainult head kogemused: eks ikka tule ette, et mõnel raskemal hommikul juhtub vetsus väikene äpardus ja seda on siis vaja lahendada veidi tugevamate vahenditega kui nõutult potinupu lõgistamine ja õhuvärskendajaga ringi sussutamine.
Niisiis:
Võitmine on IMELIHTNE!
1. Mine facebooki ja vajuta "like" kõige esimesele selfiele, mille oma sõbralistist leiad
2. Otsi oma feedist üles esimene uudis chemtrailide, vaktsineerimise ohtude või rassipuhtuse kohta, ja sheeri hoolega
3. Boonuspunkte saad, kui teed (soovitavalt) Paintis valmis mingi sügavat sõnumit kandva pildikese ja postitad selle siia kommentaaridesse (NB! PEAB sisaldama koske, päikeseloojangut, avanevat lille, mägesid, ookeani või kõiki neid asju koos)

Kui oled kõik selle ära teinud, siis pole võitmiseks enam vaja muud teha, kui minna Võru Rimisse vasakult kolmanda kassa juurde ja seal kassapidajale sosistada: "Kevadveed on valla pääsenud". Siis oledki peldikupumba õnnelik omanik!

Kommentaaridesse võite kirjutada, kuidas teie situte ja mis tarvikutest veel puudust tunnete.


*Pildi autor blogjobi varu-graafikatoimkond (a.k.a alaline kunstitoimkond a.k.a Birx).

Friday, August 16, 2013

(Kahekümne)teine Eesti

Ühes Tartu poes (kus kipubki miskipärast ringi nühkima igatsugu imelikku kontingenti) sattusin täna lõuna ajal kuulma veidi teistsugust peretüli.

Mees (keskealine?) *v-ga tigeda häälega*: "T*ra sa pidid veel ütlema, et ma süütevedelikku jõin!"
Naine (keskealine?): pomiseb midagi arusaamatut.
Mees: "Kurat kogu perekond on mingid kuradi kitsed raisk, t*ra [veel igasugu roppusi sellel aadressil]."

Olgu öeldud, et paarike nägi tõepoolest niimoodi välja, et nende margiks pigem ei ole riigiviin.

Järgneva paari minuti jooksul oli kuulda härra karjumist "Tule sisse nüüd! Tule poodi, raisk! Kuradi loom...", sest neiu miskipärast oli veidi tõrges.

Ja seda kõike vaevalt veerandtund sellest, kui ma emale kiitlesin, kui palju toredam on Tartu Tallinnaga võrreldes.

P.S vastukajad seksijutule võib laias laastus kokku võtta järgmiselt:
a)"kust ma tean, mida soovitada, kui see on individuaalne;"
b) "Mulle ei meeldi seksi ajal rääkimine ja mina seda sel juhul ei teeks."

Armas anonüümne sõber, siit sulle soe soovitus: kasuta suud seksi ajal muuks kui rääkimiseks.

Wednesday, July 10, 2013

Murekiri

Isegi aeglasemad on nüüdseks vist taibanud, et väga tihti siia enam ei kirjutata, aga hiljuti sain nii südantlõhestava kirja, et tuli blog ikkagi reanimeerida.
Paluti anonüümsust. Et lugejad ei arvaks, et ma ise siin konspiratsiooni mõttes "murekirju" kirjutan, siis meenutuseks, et mina olen abielus ja seal teatavasti ei seksita.

Niisiis (kirjaviis muutmata):

Ma magasin esimest korda elus eesti keelt kõneleva mehega. Kõige hullem oli see, et ma ei oska üldse eestikeelset fucktalki.
Kas sa palun õpetaksid mind?
Mind ajavad kõik väljendid naerma.
Näiteks ma ütleksin, et fuck me stupid. Aga kuidas ma seda eesti keeles niimoodi ütlen, et ma ise naerma ei hakka? Rauta mind rumalaks? Ei sobi ju!
Slap my tits. Kolm silpi. Suurepärane. Aga eesti keeles?
Nii palju suhteprobleeme! Kas sa võtaksid palun seda anonüümse murekirjana ja jagaksid näiteks blogis minule ja teistele sama probleemiga inimestele selles osas nõu, keelenatsi nagu sa oled?

Ma olen küll keelenats*, aga kahjuks mitte dr. Noormann, nii et minust siin eriti abi pole. Palun konstruktiivset lähenemist, mitte lollakaid väljendeid, mis partneri pigem naerma võiks ajada. Samuti palun mitte ropendada, mõnel siin on lapsed.

*sest nats on ikka nats, mitte natsi, nagu mõni inglise keelt liiga palju kasutav lollpea arvata võiks, kui juba tähelepanu juhiti

Saturday, March 9, 2013

Mida oligi tarvis tõestada




See ei ole photoshop. Keegi täiskasvanu hoiab teda tagasi. Või süles. Raske on vahet teha.

Pilt Pajibast.

Friday, March 1, 2013

See ei ole ilublogi

Ehkki see ei ole mingi ilu- või moeblogi (kuigi me oleme kõik väga ilusad inimesed) - sellegipoolest teeksin siinkohal avaliku üleskutse kõigile lastele ja lapsemeelsetele, kes seda blogi lugema juhtuvad. (Ma näiteks ähmaselt mäletan, oli mingi veidi pealtkahekümnene noormees, kes ei suutnud kuidagi skoorida ja kes oma daamedele püksi pugemise luhtunud üritustest aeg-ajalt blogis - no sellisele ja veidi nooremale vanusegrupile). Ja ma saan aru, et see on ära leierdatud teema, aga ikkagi.

Niisiis. See siin on Justin Bieber. Pilt on Daily Mailist.



Justinil ei ole pükse jalas. Ta ise arvab, et on. Aga tegelikult ei ole.

Lapsed. Ma saan aru, et mood, eriti noortemood, on igal ajastul natuke naljakas olnud. Ja ma saan aru, et teid ei huvita see, et püksid-rebadel-käimise-mood pärineb, nagu kõik teavad, Ameerika vanglatest ja signaliseeris seal üsna ühemõtteliselt...no arvake ise, mida. Ilmselt teid ei huvita see ka, et inimesed, kes neid trende loovad ja riideid turule paiskavad, ilmselt peavad peenikest naeru, et kui idiootlikke asju ostetakse ja kantakse. Aga palun saage sellest aru: TE KÄITE RINGI PALJA PERSEGA. Aluspüksid on sellepärast alus.püksid, et neid kantakse riiete ALL.

Ärge käige palja persega. Pange ennast mehe moodi riidesse, okei? Isegi kui te olete nii noored, et veel kuskil karvad ei kasva.

P.S kes on küll a) noor ja b) rumal aga mitte c) imikupükste fänn, siis ärge tundke ennast puudutatuna.
P.P.S ma tunnen ennast hetkel haruldaselt vanana.

Sunday, February 24, 2013

Headuutaastat!

Täna on Eesti riigile väga oluline päev, seega tegime nagu vastutustundega täiskasvanud teevad, ehk siis sõime sülti, jõime palju õlut, ja vahtisime kaks tundi telekat, saateks kommentaarid laadis "Ihsänd mis kleit sellel eidel on!" ja "Miks ta mundris ei tulnud ä?" ja "Kas sel aastal homosid ei olegi vä?"

Ilus on see haritud inimese elu.

P.S Olen Rentsile mitu korda täis peaga lubanud, et kui ma või mõni mu kolleeg Soome sattume, siis toon sealt talle imehead siidrit Old Rascal (Thatcher's teeb seda). Eile avastasin, et Rascalit müüakse ka Tallinnas Drink Shopis. Vedasin sealt kohe kotikesega rongi peale mitu pudelit. Pärast mitmesuguseid sise-heitlusi (kuidas Rentsile öelda, et mul on talle head siidrit? Mitu siidrit talle anda? Kus ta elab üldse?) võtsin ja jõin kõik Rascalid täna ära. Rents võib ju olla hea sõber, aga kes on AbFabi parim sõber? AbFab ise. Vabandust, Rents. Küll ma jälle Tallinna sattun, siis saad oma siidri. Võib-olla. Ma olen nõrk inimene.

Sunday, February 10, 2013

Muusikasoovitus

Reedel sai kokku suurem osa blogi töökast kollektiivist ja muuhulgas võeti arutusse teema "miks keegi enam midagi ei blogi". Nadja teatas, et "Mul oleks nagu millestki kirjutada küll, aga siis ma alati mõtlen, et mis selle kõige mõte on?"
Sellega seoses ma tahaks blogile panna tagline'i "Täiesti mõttetu blog", aga ei viitsi hetkel. Keegi teine äkki?
Vestluse lõpuks kilkasime kõik innukalt, et "blogime midagi!", ja läks muidugi nii, nagu alati: sittagi ei juhtunud, jõime ennast niisama täis ja tegime juutuubidiskot.

Ma siis võtan kätte ja kirjutan midagi, ehkki see kõik on nii mõttetu (ja ignoreerides kalli sõbra Birksi kommentaari "siis, kui sa, AbFab, veel naljakas olid").

Ühesõnaga muusikasoovitus (sest Tosha ei viitsi isegi neid enam anda, ma vaatan):




Selle lauluga seoses on mul ainult ilusad mälestused.
Ükskord näiteks korjasin Tallinn-Tartu maantee äärest peale hääletaja. Noormees oli nagu illustratsioon (peamiselt) tallinlaste suust tulevale fraasile "vastik karvane Tartu hipi", mis peaks kirjeldamama kõiki veidi pikemate juustega pehme eriala lõpetanud töötuid kunstilembeseid noori, kellesuguseid leiab põhiliselt Pirogovil vedelemas, või kui ilmad külmaks lähevad, siis Möku ees (või sees, aga sinna ei mahu neid eriti) ja näiteks Näljas tolknemas. (Jah, tallinlased, meil ongi sellised kõrtsid siin Tartus).
Noormehega vesteldes sain teada tema seisukohad mõttetute väikekodanlike hüvede kohta (auto, korter, arvuti, töökoht) - temal neid ilmselgelt ei olnud. Hullult vedas tal, et mõni juhm kapitalist ta ikka tee äärest üles viitsis korjata.
Ärge saage valesti aru, tegelikult oli tore inimene, lihtsalt hääletoon oli kohati tiba üleolev. Igal juhul meeldis ta mulle hetkeni, kui ma hakkasin 5nizzat kuulama ja ta oma üleolevat suhtumist ka mu muusikavalikule laiendas. Korraks oli ilge tahtmine see lõng koos tema karvakandlega autost välja kupatada, et mõelgu tee ääres edasi, kui halb see laul siis õigupoolest oli, aga ma olen väga viisakas inimene ja seega ei teinud muud, kui keerasin volüümi natuke juurde, et härra pirinat vähem kuulda oleks.

Igal juhul kinnistas see teekond minu veendumust, et häääletajad on tüütud lojused (mitte nagu mina, kui ma kunagi hääletasin, mina olin väga tore ja viisakas) ja parem on neid mitte peale korjata. Üks oluline argument üksi sõitmisele on ka see, et mulle meeldib autos laulda.
Ei, ma ei oska laulda.
Ei, ma ei oska vene keelt.
Niisiis enamasti keeratakse heli selle juures võimalikult valjuks, et oma kraaksumine ei segaks, ja kehastutakse ümber poplavade säravaimaks täheks. Ükskord sattusin laulma sedasama 5nizza laulu. Tagusin ennastunustavalt käega vastu rooli ja lõugasin "ujee, ujee", kuni ühel hetkel reaalsusesse naastes tuli mulle meelde, et tegelikult auto seisab, ja tegelikult seisan ma selle autoga Tallinki autodekil, ja auto ei ole tegelikult helikindel. Ümber vaadates avastasin enda paremalt käelt suure maasturi ja sellest kaks kandilise kehakujuga kiilanevat slaavi verd härrasmeest, kes mulle lehvitasid ja pöialt püsti ajasid, naeratus vaata et säravam kui kaelas rippuvad sõrmejämedused kuldketid. Keerasin kontserdi kohe mitu pügalat vaiksemaks ja katsusin kivinägu tehes käigukangi taha varjuda, mis minu kasvu arvestades peaaegu et õnnestus ka.

Vot sellistele inimestele meeldib 5nizza. Ja mulle ka.