Tuesday, July 31, 2012

Pingemaandus

Suuremal või vähemal määral objektiivse minapildiga inimesed on kindlasti kogenud olukordi, kus takistused professionaalses elus lähevad hirmsal moel hinge ja isegi kevlar-tüüpi naha olemasolul lööb silme ees suurest vihast mustaks.
Aeg-ajalt ajab elu sarved nii püsti, et tahaks vahelduse mõttes olla bipolaarne eneseimetleja ja kõigile lihtsalt kõrges kaares pähe kuseda.
Kasvatus ja vaimne seisund esialgu ei luba.
Olen enda jaoks avastanud alternatiivse pingemaanduse ülalmainit olukordadeks. Alati kui sitt on ülekeemise äärel, võtan lahti tuubi ja vaatan Žirinovski kõnesid Vene Duumas. Mitte, et ma tema poliitilisi seisukohti toetaks...okei, mõned seisukohad on õiged ka, aga üleüldiselt on üsna kaugele näha, miks ta juba 20 aastat opositsioonis istub.
Mind lummab tema kõnede juures esitusmaneer ja tema üleüldised oraatorivõimed. Võibki mees Duuma ette pukki ronida, käsi vehkida ja näpuga näidates teenelistele poliitikutele väga värvikalt ja väljendusrikkalt öelda, millise looma ekskremendiga tal oponendi poliitiline seisukoht seostub.
Ja ma tegelikult ei taha siin väga poliitiliseks minna. Žiriku kõned lohutavad ja innustavad selles plaanis, et isegi kui oled ise loll, ei pea teiste inimeste lollusega teps mitte leppima ja kui muu enam ei aita, siis karjumine ja intensiivne žestikuleerimine peletab vähem agarad lollid kindlasti eemale. Ja agaraid tuleb lihtsalt ignoreerida.

Igatahes - Žirinovski kõned! Soovitan soojalt. Parem kui igasugune stand-up. Kordab ennast väga harva.

Lõpetuseks veel üks õpetlikku laadi anekdoot, mille ma tuubi kommentaaridest üles korjasin:
Плывет по реке говно, а по мосту идет Иван. Говно говорит:
- Иван, я тебя съем.
- А вот и нет - сказал Иван и... съел говно.


Monday, July 30, 2012

Tere, suvi

Kuna GS muretseb, et siia enam keegi ei kirjuta, siis palun väga: blogjobi sõbralik kollektiiv tegeleb viimasel ajal peamiselt päevitamise, õlletamise, sugulise sigimise ja niisama ringi vedelemisega. Igalt üksikult autorilt eraldi küsides selgus, et neil on "nii igav elu lihtsalt, et pole midagi öelda."
Mul pole kunagi midagi öelda, aga see ei ole mind kunagi seganud.

Anton peaaegu blogis. Nimelt juhtus ta vaatama kõigi aja surnukslööjate lemmik-ajuvabakanalit TLC (võhikutele vihjeks: saated kannavad pealkirju nagu "I didn't know I was pregnant", "16 and pregnant", "Obese and expecting", "Transgendered and pregnant", "Too fat for 15: fighting back", jne. Kvaliteetne kraam ühesõnaga). TLC pealt juhtus tulema varem nägemata jäänud "Transgendered and pregnant". Antoni lühikirjeldus oli umbes selline: "Seal oli mees, kes lõikas ennast naiseks, ja naine, kes lõikas ennast meheks. Nad olid koos. Ja nad ei pidanud enam lapsi saama ja seksisid ja see naine, kes lõikas ennast meheks, jäi ikka rasedaks. Ja pärast see mees, kes lõikas ennast naiseks, imetas last. Tal tuli üle rinna mingi voolik, kust tuli piima. See oli õudne. Ma jõin jumal teab kui mitu õlut ära selle jooksul. Ei tea, kas seda torrentis on?"

Ufoloogia, noh!

Torrentis, muide, ei ole. Ega vist väga ei tahaks ka.

Samuti on Tartus Möku kõrval avatud esimene okei õllepood, kus müüakse ainult ja ainult head õlut. Maitse üle võib muidugi diskuteerida, aga on kvaliteetne kraam. Õllearvustusi saab lugeda siit.
Ma olen juba jumal teab kui palju vaevaga teenitud raha sinna keldrisse tassinud.

Humalaste tervitustega
teie AbFab.