Suhetest, lihtsalt

Avastasin, et see blog (koos mingi blondiiniblogiga ja Naistekaga jne) on blogtrees listis "Seksiblogid", selgitusega "Püüan siia koondada kõik Eesti blogid, kus on peamiselt juttu seksist ja suhetest üldisemalt".
Ma ei tea, kas m*nnikujuliste juurviljade pildid, nõuanded stiilis "ei, karjääris ujudes ei jää rasedaks", ja soovitused, millise tussupesugeeliga on hea nägu puhastada, kvalifitseeruvad peamiselt seksist või peamiselt suhetest kirjutamise alla. Ma ei tea, mis on listi koostaja kriteeriumid suhteblogidele, aga mina ootaks korralikust suhteblogist pigem mõtisklusi nagu "kui üks inimene enam ei armasta, kas siis on pool-armastus?" või luuletusi stiilis

Kõik keerleb tormina sees mul ringi,
kuni avan vaikselt selle ukselingi.
Ärkan üles ja näen valgust, uue algust,
on lõputult mõttes selle uneneo kargus.

- või siis Birksi spontaanne õhkamine:
Minu kallis ninnunännu,
tule siia, teeme kännu
kännukese väiksekese
pärast suure tähekese!

SEE on suhteblogi.

Aga tegelikult tahtsin ma pornost rääkida.
Ma pole eriline pornohuviline, põhiliselt seetõttu, et ma eelistan žanri, mis jätab filmi sisu osas võimaluse mõneks üllatuseks. Pornos on suht selge, et kõik, kes ekraanile ilmuvad, topivad kõigile, kes ekraanile ilmuvad, midagi kõigisse aukudesse, mis ekraanil olevatel inimstel/loomadel/take your pick on, ja mingi variatsioon tekkib ilmselt asjade insertimise järjekorrast. Sitaks igav. Ma olen tüüpiline eit, kes tahab teada, kes need inimesed seal on ja miks nad kepivad, nii et klassikaline (peamiselt) meestele suunatud porno muutub väga kiiresti (loe: ca 5 minuti jooksul klipi algusest) suht igavaks. Kui 20 min edasi kerida, et mis nüüd saab, selgub, et saab sama asja, aga erinevas asendis või erinevasse auku vm. Igasugune nišikraam nagu veidrad fetišid, geid, lesbid, lapsed ja loomad tekitab pigem mingi muu emotsiooni kui erutuse. Kui meestele kaevata, et kus minu porno on, ah?, teevad kõik tarka nägu, vangutavad pead ja leiavad, et jaahah, naistel jah on nii, et kujutlusvõime, ja tegelikult kirjutatud tekst võib olla parem plaaplaa.
Ma ei taha internetti pahupidi pöörata mingi kirjutatud teksti pärast. Ma tahan lihtsalt kättesaadavat nauditavat porri.

Tosha on võtnud teise lähenemise ja teeb hetkel researchi vintage porno alal. Ekstensiivsete ja süvitsi minevate uuringute tulemused peaks lähiajal ka siinses suhteblogikeses kajastatud saama. Nii et kui te mõtlete, mida ta kodus teeb, kui ma jälle kuhugi metsa jooma olen läinud või välismaale konverentsile: researchi. Ja see on kõik teie huvides, armsad lugejad!

Kuna seda blogi võivad sattuda lugema nooremad inimesed, kelle seksuaalkasvatus ja/või kogemused teatud valdkondades on piiratud, siis meeldetuletuseks niipalju, et porno ei ole päris elu ja päris iga naine päris iga mehe (loe: sinu) peale päris nii kiiresti päris nii märjaks ei lähe. Nii et enne, kui parem käsi suurest researchi tegemisest päris krampi kisub, soovitan noortel rahuldamatutel ikka päris asi ära proovida, soovitavalt rohkem kui korra. Seksi nagu ka paljusid muid oskustöid peab pidevalt harjutama.

Lõpetuseks üks tore link neile, kes ei tea, et seksuaalsuse skaala on lai ja tuhandevärviline, samuti neile, kes arvavad, et nende elu on sitt, sest ööklubis tahavad neid ainult koledad naised. Mõelge sellele, et alati võib hullem olla. Näiteks abiellub teie kaaslane pärast teist lahutamist 87-aastasega, sest on sala-gerontofiil, või leiate oma uskliku venna sahtlist kogemata suurel hulgal gay-pornot, kusjuures osadele meestele on teie isa nägu ette kleebitud, või erutute ainult vahtrasiirupi lõhna peale või selle peale, et keegi teie peast kärnu näpib.
Tasuta nõuandeid jagab legendaarne geikolumnist Dan Savage.
Savage Love.

P.S kui mõni suuremat sorti korüfee nüüd loeb ja ülbitseb, et mis sa, loll, ka pornost tead, õige porr on sellinejaselline, siis olge lahked, soovitage.

Seal mängisid klarnet ja metsasarv...

Hai!
Lakkamatu toredustarvidus mu kaunilt sisekujundatud peakeses nõuab igapäevast loomelaksu. Pakkugu seda siis õrnlilleliselt kujundatud kajamid, usina amatöörluse tagajärjel printerist väljapaiskunud A4 müürilehed jeesuskontserdi reklaamiga või maabussipeatustesse toppamajäänud tundmatute graffitikunstnike taiesed.
Kõikjal tunnen ma lehvimas Loomise Lugu, jajah!
On seda luuleteemat seski kirjakohas mainit ja mitte põgusalt, mistõttu jätkan teile, ülendatuile, Rooma kirjade edastamist. Kirjad on päri Rada7.ee foorumist, milline paik on vabaks eneseavalduseks/väljavalamiseks eelkõige noortele lootustandvatele muusikutele ja värsiseppadele. Suurema osa sealleiduvast võib lahterdada kategooriasse "rohujuuretasandi eksistentsialistlik-naivistlik tundeluule"; praktilise väljundiga populaarsete töölisnoori hullutavate muusikakollektiivide repertuaari. Näiteid? Palun väga. Krõbedamad jätsin viimasel hetkel välja.

Tal olid suured pruunid sõstrasilmad
ja punane ja lokkis oli karv
Liig külmaks osutusid talveilmad
nii lahkus orangutang, mu arm

Lapseeast vastväljakasvanud nooruki kokkupõrge tegeliku elu realiteetidega, kas pole?

praadisid kui makarone
õhtal pliita ääres
põrandale viskusin ja
vaatasin su sääred

kui kaks ilmasammast
kuuni küündivad...
"mul kasi jalust eest va lammas!"
ühtäkki hüüdsid sa

Tundeelu metafoorne transkribeerumine kui traditsiooniliste pereväärtuste deklinatsiooni püsimõjur?

läikivad rebasesuled,
ahvi omad

tigedad tohmanid
rõvedad kleidid,
kurjad mutid

vaata, kevin
kõik põleb

Sümbolistlikul aluspõhjal põhinev düsfunktsionaalse impulsiivsuse diagnoos?

tuul me paadi merre kannab
aerud rõõmsalt laksuvad
naised vesistavad rannal
aerutullid naksuvad

kui ei enam paista randa
kallistame üksteist
algamas on meeste mängud
vabaneme pükstest

Ilus jõulu ajal olla
Cabo Verde neemel
tule sa`gi meile külla
karikakart* teeme

_______

* - jäägu ka teile midagi uurida..

Seksuaalse eneseleidmise rajad ja otsatud teed, eksole. Pluss jõuluajal tärkava depreka loovteraapiline ravi.

Kirjapandud värkidega on üldse nii, et tänapäeval on sõnad muutunud olulisemaks, kui teadmised, mida nad kannavad. Seetõttu ei ole ka luuletaja-kirjanik enam säänne loom, kelle poole ennevanasti vaadati kindla arusaamisega - teistsugune.
Nüüd on igas telekavaski troonimas mõni mikrokuulsus, kes räägib eluprobleemidest läbinärimisel loovtegevuse abiks olevat. Noorkirjanikud loevad läbi 17 raamatut ja halavad Delfis, et kurat, öelda oleks nii et vähe pole, aga avaldada on raske - toimetajatel ja kirjastajatel olla vandenõu jne jne..
Riimid `paha-taha` ja `puu-kuu` saavad siiski igas sotsiaalses grupis intensiivset kasutust küll ja veel. Peaasi on ju et piirangud maha saaks. Needsamad, jah, mis igaühe pea sees kükitavad. Laske pegassil lennata!! Ükssarvikud, kapake! Kultuurkapital, s..u pappi, ma olen teinud MIDAGI!!

Mida oled sina teinud?

Põkkumine stereotüüpidega

Nädalapäevad tagasi käisin tollis tööalaselt paari templit ja allkirja saamas. Kui tavaliselt on Tartu tollis tühjus ja vaikus, üksikud ametnikud nokivad nina ja heegeldavad linikuid, siis viimati juhtus minuga samal ajal sinna üks juudi soost naisterahvas oma kahe lapsega.
Viisakas seksist nagu ma olen, lasin naisterahva esimesena asju ajama ja nõjatusin letile oma järjekorda ootama.
Juudiperele olid sugulased Iisraelist postipaki saatnud ja ametnik asus deklaratsiooni tarvis paberit määrima. Tegevus oli pikk ja piinarikas, sest vaja oli paika panna saadetise väärtus ja nii palju kui ma kuulata viitsisin varieerus väärtus väärtusetust kuni viiesaja euroni. Ühesõnaga üritati dialoogi vormis jõuda summani, mis ei tekitaks vastuolu seadustega ja samas eeldaks võimalikult väikest tollimaksu.
Lapsed, kes naisel kaasas olid - üks umbes kaheaastane, teine tsirka neljane platseerusid toolidele. Vanem kahmas ema mobiiltelefoni ja piiksutas sellega, samas kui noorem bubeleh asus ema tengelpunga revideerima.
Passisin seal niisama ja jälgisin, mida väiksem j-o-o teeb. Pärast seda kui ta oli kõik ema krediitkaardid mööda põrandat laiali loopinud, leidis ta mündisahtlist mõned eurokopikad ja demonstreeris neid mulle võidukalt.
Mul oli ka kaks eurost münti tagataskus ja ma siis üritasin sama võidukalt talle neid näidata. Pärast väikest segadust ei mõelnud väike itski pikalt, tõmbas rahakotist 50-eurose ja lehvitas seda minu suunas.
Minusugusel häbiväärsel goi'l põld muidugi midagi vastu panna ja pidin tollist lahkuma teadmisega, et mingi kaheaastane heebreamees näitas mulle koha kätte.

Nii palju siis stereotüüpidest. Poliitilise korrektsuse mõttes olgu veel öeldud, et ma ei ürita mingit rassivaenu õhutada. Mulle meeldivad juudid...eriti nende lokkis juuksed ja nunnud ninad. Lisaks sümpatiseerib mulle nende lähenemine meeste intiimhügieenile ja naiste sõjaväekohustus Iisraelis.
Kunagi üheksakümnendate lõpus sain Moskvas tuttavaks ühe Iisraeli tüdrukuga, kes mulle kangesti meeldis. Mõlemad olime kohe-kohe keskkooli lõpetamas ja rääkisime ka sellest, mis pärast keskkooli plaanis. Mina jahusin oma suurtest ja laiadest ambitsioonidest seoses ülikooliga, mille peale tema teatas, et käib esmalt sõjaväes ära ja siis vaatab, mis saab. Oli ka päris häbinägu :)

Siin üks video teist sorti stereotüüpidest ja kuidas neist üle saadi. Vaadake kui viitsite, õpetlikult naljakas on :)

Heng niikui taiva poole püvvass...

Kena kõik, eks!
Muusikateemat olen siiamaani küll häbemata vähe puudutanud, olgugi, et põnevust jagub seal tõesti küllaga. Proovin ikka kuulata muusikat, mitte niivõrd eri stiile, kuid mõningad suundumused hoian enda jaoks teravdatud tähelepanu all.
Hipp-räpp-hopp on inglisekeelsena mu jaoks oma võlu pea kaotanud, mida ei saa aga öelda muukeelse kohta. Vahvalt tuleb see pruunlasstiil välja nii hispaania-, prantsuse-, saksa- kui ka venekeelsete inimeste huulilt. Maakeelne on meil ju ka olemas, kuid..kuidagi marginaalne ja kahvatu teine, sellest ehk mõni teine kord.
Täna juhingi oma armsate tähelepanu hoopis vene grupile nimega Kasta. Tüübid näevad
igati tõsiseltvõetavad välja, mida saab öelda ka produktsiooni ja lüürika kohta. Mis siin arutada, vaadake ise:


Täna panin aga tähele, et kiilakalt poisilt nimega Vlad on koostöös muude ippoppfriikidega välja paiskunud järgmine klipp:



Niiet - ühendage nüüd oma arvuti korraliku võimendussüsteemiga.
Volüüm 2/3 peale või rohkemgi, bassi võiks ka lisada.
Kui kedagi ei juhtu väga pealt vaatama(no lemmikloom ei tule arvesse), tantsige.
Ja kujutage ette, kuidas te kõnniksite, kottpüksid jalas, kuldne nokats viltu peas, mööda oma kodulinna peatänavat ja karjuksite suvalistele möödakäijatele kõrva oma lemmikrefrääni - kasvõi väljamõeldud keeles.
Ja tingimata vehkige käega, eriti tähtsamate steitmentide edastamise ajal.
See töötab.
Yo!!!

Maaema päev

Aloha!
Suvetuuled, tolmukad, mesilased ja muud on toonud kaasa üleüldise ja meelihaarava viljumise.
Sedakorda mina, tuntud pervert ja sekspiltidega hangeldaja aastast 1986, astusin läbi ühest teatavast maasektoris asuvast kasvuhoonest. (Nagu laulusalmis, teate küll - heterod seal heina teevad, kasvatavad kanu..)
Ja noppisin midagi.
Kevadel, seemendamise aegu, ütlesin heterotele muidugi, et tegu on omapäraste "paprikatomatitega" - ploom- ja kirsstomateid teavad ju kõik.
Ise saatanlikult muiates.
Tõesti paprikate moodi.
Või mis teie arvate?
;-)

Kui keegi tõesti sihandseid seemneid tahaks künda-külvata, võin ju saatagi.

Kohutavaid uudiseid meilt ja mujalt

Postimees paneb kõrvuti murettekitavad välis-ja siseuudised:

Vanitas vanitatum

Sattusin "Voldemar Panso päevaraamatust" lugema sellest, kuidas ta Tuglase juures käis. Muuhulgas sai ära mainitud, et "Tal (st Tuglasel) on kollektsioon täitsa algajate, ja omal kulul trükkijate poolhullude raamatuid nagu näit. ühe parvepoisi luuletuskogu, pühendatud oma sõpradele, mis ilmus 50 eksemplari, samuti ühe poolhullu talupoja uued loodusseadused. Need pakkuvat siiski palju enam kui mõni Valmar Adams või Erni Hiir. Saab vähemalt naerdagi."

Pole ikka midagi uut siin ilmas, tuleb tunnistada.

Ullohullo

Minu tänase päevakese plaanike:
- Minna tööle
- Teha tööd
- Juua tööl kohvi
- Saata üks tööalane meil
- Lugeda tööalaseid meile vähemalt 2tk
- Mõelda, mida õhtusöögiks teha
- Minna koju
- Minna poodi
- Osta süüa (vt. punkt "Mõelda, mida õhtusöögiks teha")
- Teha süüa (vt. punkt "Minna poodi", "Mõelda, mida õhtusöögiks teha")
- Mitte unustada pärast iga sööki ja jooki püksikorral käia ja kindlasti pärast iga käiku ka käsi pesta
- Lugeda marimaasika postitusi - 1tk
- Lugeda minuelukese postitusi - 1tk
- Valida üks neist postitustest ja linkida eriti küünilise, sarkasmist ja kadedusest pakatava kommentaariga.
LINK ja ma mõtlen, et tegelt ka? Read much? See pole mingi cosmo 50 lehekülge, kus on pool mahust pildid. Puhta jutt ja sisu. Soovitangi, et ära kohe 50 lehekülge loe, proovi kõigepealt 25. Päevaplaan läeb sassi muidu. Aga samas tubli on, et suurte inimeste raamatuid juba loed (10. klassis käivad vaat et täitsa täiskasvanud). Kiidan ja kadestan :)
- Minna magama teades, et kuigi midagi kasulikku täna ei teinud, on mu kasutust ja sisutühjast päevast märk maas ja tulevikus on ikka nii hea seda enda jaoks kirja pandud päevakavakest lugeda ja oma pointless päevakesekesekesekest meenutada. Jei!

Ja lõpetuseks minu tänane outfit:

 
Kleit, särk ja šleff - Humana (€12 kokku)
Ketsid ja sokid - Rimi (€18 kokku)
Kassiga korv - SuperBox (€9)

Otse guru suust

Võtan pärast paaripäevast intensiivpuhkust uuesti Postimehe lahti ja avastan muude rõõmu-uudiste kõrvalt (Intsu-Inga kasutas huulepulka, mis Intsu kuldsete sõnade järgi andnud Galojanile "imemishuuled, nagu meil tsoonis öeldi", ja leidis, et see tõesti töötab; üks lugeja avastab, et liigne meik teeb vanaks ja kirjutab sellest pika artikli, jm põrutav ja uudne), et kuulus kinnisvaraarendaja, kunstparkija ja pornotööstur Villu Parvet on avaldanud oma ilmselt pikemaajalisima ja põhjalikema uurimistegevuse tulemused, ehk siis milline naine on roogitav ja mis asendis:

Villu Parvet naistest
Aktiivsematel  naislugejatel soovitan nüüd juhusuhete ja alkoholiga piiri pidada, siis jääte äkki Villule positiivses mõttes silma.