Nädalavahetus oli kultuurielamustest tiine. Suur Kormoranide haip ajas minugi paksu perse kinno. Perekondlikult pabistasime veel, et ei tea, kas saabki piletit va väärtfilmile, aga õnneks tuli internett appi ja sai isegi hea koha kinosaalis.
Siinkohal peaks tulema vaimustusest pakatav arvustus läbi aegade parimast filmist ja ülevast emotsioonist, mida suur filmikunst hinge süstis, aga ma teen lühidalt ja parafraseerin härra Pärna: "Kõik filmi tunnused olid olemas, aga kuidagi igavavõitu." Omamoodi fenomen siiski, kus kollase pressi pommuudistest väljakaranud puuduliku näitlemisoskusega staarid ja staarikesed teevad kõrget kunsti käsikäes meie tearti ja filmi grand old'idega. Huumorit püüti teha ja publik ka püüdlikult naeris, aga mul peale haigutusmöirete ja mõne kerge muige muid füsiloogilisi reaktsioone ei esinenud. Ajastu verstapostina film toimib ja lihtrahva meelelahutusena käib kah. Meie Mees oli bänd mis meeldis ja ilmselt meeldib jätkuvalt paljudele. Bändi kvaliteedi kohta räägib see vähe ja nii on ka Kormoranidega. Maestro Baskini estraadinaljadel kasvand rahvale paras kont pureda. Ei taha siin ennast diibi ja erilisena näidata, lõpuks on kõik maitse asi, aga kui oleks minu soovitada, siis on ka paremaid komöödiaid meite maal tehtud. Samade tegijate Jan Uuspõllu film kasvõi. Või siis Kohtumine Tundmatuga.
Ja kui nüüd veel üks tibatilluke plusskommentaar siia pingutada, siis krt, mul pole päriselt ka kahju kui sihtasutuse kaudu minu maksuraha rahvalikule meelelahutusele läheb. Ei ole vaja šedöövreid, mis kuskil Poola suuruselt 25-nda linna festivalil žürii preemia võidavad. Tehke seda, mis inimesi kinno toob ja rasket leiba teenival lihtrahval natukene argimuresid unustada aitab. Tehke kasvõi järg Kormoranidele, aga ärge tooge vaatajani futurism-sümbolistlikku pilti moodsa naise rollist religioossel tasandil vastandunud maailmas. Eriti veel kui see poolteist tundi kestab. Minusugune haige huumorimeelega snoob vast Kormoranid 2-e kinno vaatama ei läheks vaid tõmbaks selle internetist pärast DVD ilmumist, aga kodumaisele filmikunstile on ka see pool võitu kui keegi seda netist varastada viitsib.
Aga kuidas teile Kormoranid meeldisid? Ma olen igal juhul segaduses. Võimalik, et asi on kevadises vitamiinivaeguses.
10 comments:
Noh, minu arust ei parem ega halvem kui Uuspõllu film. Hästi kahju oli, et hästi palju täitsa mahlaseid nalju läks halbade statistide nahka. Samas olin ka ise üks nendest :D . Ses mõttes oli lustlik vaadata, terve filmi ootasin, et ennast korra lõpus näha. :)
Aga minu jaoks natuke venis, oleks võinud kiiremini asjani jõuda. Ja tõsi on ka see, et mõni suht ebaloogiline sisupööre oli. Kokkuvõttes ei kahetse, aga ega hullult soovitades ringi ka ei käi...
Ah, no mis seal ikka kahetseda - said Saagimi ja Sesteri õllekõhuga samasse filmi. Ma oleks ka käpp olnud kui keegi küsinud oleks. Minu luigelauluks jääb siiski Printeri Rünnak. Lühifilm selline...
Toša, ma tean üht algajate filmitegijate duetti, kes on Sind täitsa tõsimeeli ühte lühifilmi veel osatäitjaks kaalunud. Asja edasine areng seisab peamiselt selle taga, et see nimetatud virtuooside duett ei saa kuidagi oma filmiideed teostuse poole tüüritud :)
Ahah, a ei tea, millest nende film räägib ka? Ma olen muidu filminduses kõvasti kaasa löönud. Suurejoonelise melodraama "Tahmanägu" projektis olin operaator ja selgushetkedel ka eriefektide koordinaator. Osalesime ka tudengifilmil 2002 aastal. Eks mul natuke kahju ole, et Ilmar Raag oma sisukast elust pool tundi selle peale raiskas, aga samas toonasele võitjale Jaan-Jürgen Klausile vist meeldis. Nii ta oma blogis kirjutab: "Smaug Picturesi pooletunnine "Tahmanägu" oli samuti filmikunstiliselt huvitav nähtus. Tüüpiline Ladina-Ameerika seebiseriaali süsee oli üles võetud kuulsa Dogma 95 üliaskeetliku esteetikaga ehk vehkleva uduse pildiga õlakaameraga, mis ei suutnud tabada kõnelejate nägusid; montaas oli avangardistlik, s t näiteks ühte kaadrit oli üles võetud kahel erineval moel, näitleja suhtles otse operaatoriga jne. Samas, näitlejad olid riides nagu mängiksid nad "Rehepapi" etenduses. Stiilselt postmodern kompott."
Või tähendab see, et ei meeldinud? Klaus kusjuures siiamaani teretab kui linnas näeb :)Tahmanäo point on tegelikult see, et kamp purjus amatööre suudab laaberdamise kõrvalt null eelarvega stiilse postmodern Eesti filmi teha. Sihtasutusele peaks saatma, et siis on nagu null eelarve etalon olemas ja ei jagata igasugustele pappi heldelt välja.
Näitlejadebüüdi tegin vist järgmise aasta tudengifilmi festivaalil, kus mängisin ülla-ülla maikas venelast. Dokumentalistikast olen ühes muusikavideos muusik ja üheksakümnendatel tegi AK minuga intervjuu tüüpi persooniloo :D Et siis jah, minu kaliibriga mees vist enam amatööridega mässata ei jaksa ja ootaks nüüd Keeduselt pakkumist. Maimikult ootaks ka, aga tema filmi ainult peaossa :)
Mul õnnestus 94-ndal Peeter Simmi filmis üliväikest kõrvalkõrvalosa mängida ja pool päeva võtetel mööda kalmistut surnukirstu õla pääl vedada. Miinuspoolele tuleb kanda see, et ma oli kaaskirstuvedajatest u veerand meetrit pikem ja selle tõttu langes minu õlale arvestusikult 62,47% puusärgi raskusest, plusspoolele kannaksin ühe kõrvalise vanahärra näoilme kes kalmistu värava juures astus teelt kõrvale ja paljastas pea nagu näeb ette kord ja kohus ning mõned sekundit hiljem kajas kalmuaed režissööri röökimisest "Türa, teeme uuesti raisk!" ja noh siis me vedisime selle puusärgi parkimise platsile tagasi ja tegime uuesti raisk....
GS
Meie perekond jõudis ilma eelnevate konsultatsioonideta üksmeelsele järeldusele - ei vaata sellist asja raha eest.
Ilma rahata vaatamise varianti veel kaalutakse.
Krt, no ei ajand kogu see promo kõvatama, ei poolenistigi.
Tuukan, ma umbes samadel kaalutlustel maksin selle eest raha :D Et kui nüüd on see film, millest ma halasin, et tehtagu, et massidele ka meeldiks, siis krt mass läheb vaatama.
No ei meeldinud eriti.
Eriti lahe on tendents korjata filmi KÕIK vähegi kuulsad ja poolkuulsad eestimaalased. Isegi paari kaugelt tuttavat oli näha, kellest ma tean, et nad miskitpidi neis kuluaarides liiguvad. Kui Ajusaagim välja ilmus, tekkis hullem paroodia tunne.
Siiski tuleb tunnistada, et Nõia-Intsu ja Koidupoisi naljad olid head! Ja muidugi Ehala! Mitte keegi peale minu kinos ei naernud. Mul hakkas järsku kole piinlik, et üle saali lagistasin :D
Kusjuures nüüd, peale seda sissekande lugemist, tekkis mul ka huvi seda näha. Ma olen üsna kindel, et see film ei meeldi mulle üldse, et ma ei ole sihtgrupp, veidi liiga noor ja näoga ameerika poole, et sellist asja nautida.
Kas tohiks küsida, kasvõi suurusjärgu, et mis vanuses sissekande autor on?
Suurusjärk ei ole saladus, isegi täpne vanus - 28 - täiesti avalik. Eks sa siis kirjuta ka, kuidas meeldis kui ära vaatad :)
Post a Comment