Wednesday, May 18, 2011

Kunst aus Estland - ja!

Tervist, mu austatud!!
Tuukanionu haaras matsheete, pani pähe troopikakübara ning külastas tuntud kunstisaite okidoki.ee ja osta.ee. Sellepärast, et millepärast: kes(peale sammelselja, muidugi) vajab kunstiostuks mingeid trendipedede hauss-, vaal- ja kesteabmis mandunud ja kirveshindseid galeriisid koos galeristide, kuraatorite, panetunud ajudega kunstikriitikute ja tohletanud teoreetikutega.
No tõesti, andke andeks.
Kas nad, douchebag`id, arvavad tõesti, et kui nad sosisklevad salapärase näoga eeteevee kahe öises kunstisaates "simulaakrum", "narratiivne metatasand" või minupärast kasvai "destruktiivne poststrukturalism", tormavad tööinimeste massid neile tegelikult arusaamatuid ja kaugeid plätserdisi soetama??
Sest me ju teame, mis on kunst ja mis pole. Me teame, et pädeva otsustamise tasand on "meeldib-ei meeldi"; tasand "saan aru-ei saa aru" on nõrkadele.
Ülehinnatud, kui soovite.
Seetõttu peangi oma kodanikukohuseks teieni tuua mõningaid suundumusi rahva- ja tarbekusti vallast; erinevaid suundumusi otse-müügisaalist-näidetega illustreerides. Lisaks ka ostunõu.
Esimene suur grupp - eatu ilu, maailm me ümber, katarsis. Hinnaklass 0,5-50 EUR/ruutmeeter.
Ei hakkagi siinkohal nähaolevat otseselt ümber jutustama. Teame kõik, et kui oleme oma magamistoa lae peeglitega katnud, on hädavajalik ilmestada seinu millegi rahutav-rõõmustava, helge ja kaamosttõrjuvaga. Arvestage, et bordüür peab läbima maali eelviimast viiendikku ülevalt loetuna; raami laius soovitavalt 5-15 cm. Mõningaid motiive võib valida muidugi ka järgmisest grupist.
Teine suur grupp on suhted, salapära inimkäitumises, varjatud ihad. Hinnaklass 2-30EUR/ruutmeeter.
Otse loomulikult sobib sedaliiki loome sauna, vannituppa, dushiruumi, miks mitte ka koduhoiuruumi. Alateemad on mõistagi varieeruvad, samuti viljeldavad tehnikad. Sobiva taiese leidmine lihtsustub oluliselt pideva seksuaalpartneri olemasolul. Raami valikul jälgida, et see ei tõmbaks pilke põhiliselt. Maal soovitavalt klaasida. NB!! Kui kunstnik on juhuslikult kasutanud teile meeldival pildil ka mingeid võõrkeelseid kirju, tuleks need igaks juhuks enne ostmist enda jaoks ära tõlkida - nii väldite hilisemaid piinlikke seiku.
Järgmise suure ja tähtsa grupi üldnimetajad oleksid - maagia, feng shui, maatriks, energiad meis ja meie ümber. Hinnaklass väga varieeruv, kuna teosesse peidetud substants on tihtipeale personaalne.
Näidisel on kujutatud(autori pealkiri) ingel-kass valvur. Muidugi, tõeliselt maagilist maali (1.46 on hästi näha, vaadake julgelt!) on raske muretseda, aga valikut on. Mandalat hetkel müügis ei olnud(ja pole vajagi - kallis, suur ja mõttetu), küll aga ikoone igale maitsele. Sobivad hästi esikusse, koridori, külalistetuppa - ehk sinna, kus võõraid palju töllerdama kipub. Mõeldav ka elektriarvesti vahetu lähedus; konsulteerida asjatundjatega. Raam - kuldne, hõbedane.
Viimase, kuid ammugi mitte tähtsusetuima grupi moodustavad maalid, milliseid võib kokku võtta üheainsa sõnaga - ilu. Ka siin on hinnaerinevusi, sest kui kujutatu sind ikka "kõnetab", avaneb tengelpung kui õlitatult.



Klassika ei igane eal, sellepärast seda klassikaks nimatataksegi. Ostukäitumine võib sedalaadi kunsti soetamisel olla ka vabam, sest esimesed pildid uues kvaliteetkodus peaksid ikka sellest alagrupist valitud olema. Ei maksa end lasta häirida õrnemale soole suunatud ajakirjades pläkutavatest lilleseadjatest, juuksuritest ja elukunstnikest, kellede suust kostub tihtipeale ohtlik postulaat - vähem on rohkem. Valetavad, mon dieu, valetavad!!! Elutuba on ju suur, samuti ärge unustage kööki, lastetube..ka veranda omandab sisekujunduskunstniku lennuka mõtte abil uue värskuse! Valik on tõeliselt suur, enimlevinud kujutatavad on kass, koer, hobune, lind... Väga hästi töötab meie kunstiturul ka portreeteenus - meister tuleb koju, saate tellida pilte perekonnast, lemmikloomast, lemmikartistist... see on tõelise fantaasialennu koht.

Lõpetuse esimeses osas märgin ära ka kunstihuviliste seas järjest enam populaarsust koguva trendi - DIY. Aga sellega soovitaksin kogenematutel veidi oodata - sajad meistrid tahavad ju millestki elatuda, eks!
Lõpetuse teises osas avaldan ma pisukest pettumust, et endale ma seekord õiget ei leidnudki.
Kui keegi leiab järgmisi luuleridu kujutava painting´u, andke teada.
А из-за леса из-за гор/ Показал мужик топор./ Но не просто показал:/ Его к х.. привязал!

Monday, May 16, 2011

Õpime uusi sõnu

Mulle meeldib Eurovisioon. Tänu sellele avastasin uue eestikeelse sõna "Azerbaijan", seda siis peamiselt netikommentaaridest. Palju ilusam kui Azerbaidzaan, mis muide on ka täiesti eestikeelne.

Thursday, May 12, 2011

On the air now...

"Terekest, hääd raadiumikuulajad..!" - nõnda alustas kunagine legendaarne meediakangelane Kärna Ärni oma raadioesinemisi. Aga las raadiumit kuulavad vastavat koolitust saanud isikud, meie kuulame ikka vana head Popovi leiutatud raadiot.
Täna räägingi oma raadiokuulamis(t)est ja mis sellest kõigest sai.
Mõned head aastad tagasi veetsin oma tööealisepäevi suurettevõttes teatud sorti liinitööd tehes.
Töökeskkond oli teguririkas - õhkkond oli enamvähem hea, õhk tolmune ja mürarikas. Üleüldise parendamise eesmärgil alustas siinkirjutaja avalikku muusikakuulamist.
Kuulamisseadmed teisenesid ajapikku - idahiina transistorist kuni isekokkuklopsitud kvaasi-PA-meediatsentrini - samuti ka kuulatav. Kuna mu tollastel iseehitistel oli kombeks kombineeruda ajas, ei olnud igakord kaasaegse meediamudru -emmpeekolmede,siidiide jms - taasesituseks vajalikku osatükki ning raadiosaated tundusid neil hetkil vägagi kosherid olevat.
Minu kunagiste kolleegide - möödugu masu neil juba kiiremini - ootused seostusid mõistagi raadiouuno, skaiplussi ja errkahega. Kahjuks pidid nad mõnevõrra pettuma. Pereraadio imelised saated Raadiokantsel, Iisraeli minutid, Käärkambritund, Свеча веры põimituna saatejuhtide hillitsetud esitusviisi ning kristliku kantriga jätsid kuulajaile ülima vabaduse areneda hingeliselt.
Ja kui leiduski keegi vaikiv kurakäerajalane, muutusid asjaolud koheselt peale sellise jaama ilmumist (seoses ka võrgu tekkimisega) pleilisti.
Üks kindel linn ja varjupaik kadus nii muudatuste tuultes, tuues mõnepäevase kuulamise järel minuni delegatsiooni. See koosnes turske kehaehituse, ajamata habeme ja ruudulise särgiga pettumustväljendavatest kodanikest, kes andsid mõista, et ..taevast võib ka haamreid sadada. Tuli sisse viia korrektiivid ja mu järgmiseks meelispaigaks oli Faith1.com. See oli vanasti parem, kui praegu, kuna mängis ka kristlikku emo-metalit ja white metal´it. Võibolla see muutus ajendaski mind järgmisi ja järgmisi jaamu otsima ning kuulajate kannatusi testima.
Mida kõike mu armsad pidid kuulama!!
Alates world music- ja new age-jaamadest geiraadioni...
Oh, olid ajad!!
Praegugi mängib mu arvutis aegajalt tollaseid lemmikuid - Depeche Mode raadio, Prog FM, vene hinge raadio, veider ja naljakas raadio...
Parim, mida võin soovitada, on WMHB 89,7FM, kust võib kuulata sadade amatöörDJ-de kokkumiksitud sette headest rahulikest stiilidest ja peaasjalikult tundmatutelt artistidelt.
Sealt ma avastasingi näiteks mikimaa tädi Lizzy Raini ning äärmiselt tundmatu bändi Eleven
Fingered Charlie laulu "You are".
Oma kogemustele tuginedes soovitan teilgi võrguraadiomaailmas vähe vabama hoiakuga ringi vaadata.
Võrreldav seenelkäiguga!

Monday, May 9, 2011

Хаунебу! Хаунебу!!

Ilus päev, kallid lugejad, kas pole?!

Ajal, mil ontlikumad meist kaaluvad uue murutraktori ostu või Hurghada külastust, ei saa me ometi eirata seda maailma osa, millele..noh, diplomaatiliselt öeldes..teadus seletust pole leidnud.
Tänane arutlus on pühendatud lendavatele taldrikutele, UFO-dele.
Jätame, vähemalt esialgu, eemale kildkonnad, kelle suhtumine antud nähtusesse on servapealne.
Näiteks osad mõtlejad väidavad, et kõik va taldrekuid ei näegi - seisavad 2 matsi; 1 näeb, teine ei halligi. Eeldame siiski, et me kõik oleme selleks suutelised.
Veel eemaldame seltsinglased, kes kui kooris ruigavad - ei ole olemas, ei saa olla, pole võimalik, me ei laskugi arutellu jne..nende mureks ehk siis ülemäärane nn "kastis mõtlemine", mõningane üleõppimine või valitsuste lõa otsas(jess, ma teadsin seda!!) töllerdamine. Vahet pole.
Uuritavad nähtused, milledele tegi lapsepõlves ettevalmistusi kapsaks loetud E. Raua"Lugu lendavate taldrikutega" on inimkonda saatnud.....muidugi sellest hetkest alates, kui inimkond neid esmakordselt nägi, loogiline.
Teadlastele on tuntud muistses Indias kasutatud vimana`d - salapärased lennuvahendid.
Põliseestlastele on ammuteada fakt, et meie kunagised eellased tulid siia seadeldistega "kuura" ja "vesikuura" (A.Mossin)
Vabalt võisid need okste, käbide ja hundinuiadega maskeeritud lendseadmed olla, onju?
Ehkki olen vastavat infot otsinud ja isegi vabadussõdalast pereliikmena omanud, pole kahjuks veel teada, kas kuulsatele soomusrongidele(Anton Irv!!) lisaks ka taevast tuletoetust jagati.
Küll aga läheb asi põnevaks 30-ndate Saksamaal. Herr Meissner leidis nimelt üles ülijuhi kohale asetatud püsimagneti ootamatu, kuid lõbusa leviteerimise. Aadu jagas muidugi matsu kohe ära ja kihutas insinöörid garaazhi nikerdama.Tulemuseks Haunebu I.
Loomulikult saavad tehnotaustaga lugejad aru, et ülijuhtiv kompunn oli aparaatuse põranda sees ning magneti rollis - üllatus, üllatus - meie maakera!!
Seetõttu kihab internet videotest, kus on näha selle massina stardiplatvorme, jooniseid, lõbu- ja sõjasõite jpm. Kurski kaarel olla taoline edasi-tagasi süstinud ja valu andnud niiet...!
Veel enam.
Huviline, kui tal veidigi aega on võrgus kolada, leiab üles ühe palve teksti. Palve on suunatud meie erilise tähelepanu objektile - maavälise tsivilisatsiooni lennumasinate parvele. Ja töötama pidi see imenipp-imetrikk nii, et palvetaja suunab oma (otse südamest, muidugi) tulnud soovi (tulge, palun, kesteiganeskaeioleks, kohe meid päästma varjude ja surma orust) pilootideni, kes siis ootavad-loendavad, kuni palvetajate mass on muutunud kriitiliseks. Ja siis nad kohe tulevadki.
Tooma ja uueks looma, teate küll.
Siinkohal tooksin esile järjekordseid eksperte, kes väidavad, et võõrtsivilisatsioonikud juba ammu tarenurgas kükivad. Eri liike olla tervelt 14; üksteisega nad ka mingid bestikad ei olevat, inimestega(rääkimata koduloomadest) tegevat mõned jõledaid katseid.
Kõik valitsuste(jess!!ma teadsin seda!!) vaikival nõusolekul....
Mustadest helikopteritest ma parem ei räägikski.
2012 aastast räägin ka kunagi hiljem.
Nagu näete, käib meie silme eest varjatult hull andmine.
Nii nagu üleval, nõnda ka all, eks!
Seetõttu ei mõistakski ma murutraktorite ostjaid niiväga hukka.
Võibolla on just nemad meie liigi päästjad.
Kuulake tähelepanelikult teksti.

Oma kohtumistest seletamatuga võite ka siin rääkida.
Või siis mitte.

Friday, May 6, 2011

Oh the joy

Näedsa, läks kohe tõsisemaks pasundamiseks siin kommentaarides ja ma mõtlesin, et panen vastuse uue postitusena. Kuigi ma siia midagi uut ei kirjuta, usun, et kordamine tuleb kasuks, sest vavalt Mari ja ta sõbrad-sugulased kõigest sellest mölast siin pointi väljanoppida tahavad/suudavad.

Niisiis, blogipidamise kuldreegel kõigepealt: kui su mõtted on nii isiklikud ja pühad, et teiste inimeste arvamus sind ei huvita või huvitab ainult positiivne tagasiside, siis hoia need mõtted endale või piira oma blogile ligipääsu sedasi, et tuleks lugema ainult need, kes sinust mingil põhjusel ahvivaimustuses on. Toimib! Nii mikro- kui makroskaalal. Bloggeris pole muud vaja teha kui seadeid natuke tuunida ja makroskaalal on heaks näiteks Põhja-Korea, kus rahvas on väga üksmeelne oma juhi awesomnessi osas. Kogu värk on ainult vormistamise küsimus.
Kui sa mingil põhjusel otsustad ennast avalikus blogis lollina presenteerida, siis tahes tahtmata tuleb mõni inimene näpuga näitama.
Jõuamegi selle põneva küsimuse juurde, et kui mulle ei meeldi, miks ma siis seda loen. Ma loen, sest ma saan ja kui see jutt seal nii väljapaistvalt loll ei oleks, siis ma ilmselt oma piiratud mõttenatukest ei raiskakski selle peale. Ma vaatlen seda kui fenomeni. Ma ühes oma eelnevas postituses rääkisin sellest rattaga sõitva ahvi analoogist - milleks minna tsirkusesse raha eest jalgrattal sõitvat ahvi vaatama, samas kui tänav on rattureid täis. Milleks siis?

Ja mis kadedusse puutub, siis njah. Võimalik, et ongi kadedus - inimene õpib tähtsat, keerulist ja meile Seewaldi-lontrustele kättesaamatut ala. Mõne teeb kindlasti kadedaks. Mind vist väga mitte. Ja mind isegi ei huvita, mismoodi see inimene sinna sisse sai. Palju põnevam on see, mis juhtub siis, kui ta sealt välja saab :)
Sissesaamine on ainult veerand võitu. Näiteks Kalojann sai sisse ja isegi lõpetas politoloogia, aga me kõik teame, kuhu tema tee nüüd viib. Huvitava faktina võin lisada, et Kalojanniga samal aastal jäi siinkirjutaja politoloogias katsetel uksetaha. Konkurss oli tihe ja ka isiklikul tasandil oli mitmeid puudujääke, aga mingil põhjusel ei tunne ma ennast Anna-Mariast lollimana. Mis kadedusse puutub, siis tegelt tahaks ikka tasuta raha, ilusaid riideid ja palju asju, millega ennast ehtida, aga samas nagu ei viitsi õmblustööd ka selle nimel teha pärast. Kahjurõõmu tunnen ilma igasuguste süümepiinadeta. Kui ta nüüd mingil põhjusel süüdimatuks kuulutatakse, siis kindlasti kahetsen oma kahjurõõmu.

Nii et jah, Mari ja ta sõbrad. Ma päris ausalt ei solvu kui te mu arvamuse kõrvust mööda lasete ja sama rada edasi tallate. Minu silmis olete te jätkuvalt traateeslitel areeniringe väntavad pärdikud ja tasuta meelelahutusele ma nii naljalt juba selga ei keera. Võite ju vaielda...või ma ka ei tea...on teil seda vaja? :)

Thursday, May 5, 2011

Ahoi, ilmarahvas!!

Laenatud pealkirjaga (kui laena, siis meistritelt, eks!) pöördub nüüd austatud kodanike lugejate poole esmakordselt teie alandlik teener - Tuukan.

Maakeelne interneedus sisaldab piisavalt suid-kõrvuni-venitavat ehedat tobedust, lauslollust ja pesemata juukseid. Parimaid leitud hetki püüan nüüd ja edaspidigi teiega lahkesti jagada.
Kuna just oli teemaks luule, luuletajad ja nende teekond (oikusmullemeeldib teel olla!), tahtsin korraks teie tähelepanu juhtida ka muusikalistele aspektidele. Muusika pluss sõnad võrdub teadagi mis...ja mul polekski olnud tänast kangelast, kui mu sõltumatu ekspert poleks ülikogemata jäänud vaatama Võsa Laulu järjekordset kuulsuseihalejat..
Me ei vaata kodus iialgi võsapeetri tegemisi.
Me nimetame seda sotsiaalpornoks.
Ja veel mõnede sõnadega, mida ma praegu ei kordaks.
Võsa laul - jumal auttaa, peatage maakera, ma tahaks nüüd lahkuda.
Aga nüüdnähtu oli...selline, et...võttis mõtlema.
Mu daamid ja härrad, saage tuttavaks - DJ FOOTON!!
Olen kaugel sellest, et noorhärrat kuidagi mustata, alandada või tema tegu pisendada.
Võin vaid öelda, et selsinatsel loomevälgatusel oli ka oma (kurb-kurb) eellugu, mis huvilistele samuti leitav. Täiuslikuks mõistmiseks tasub sedagi vaadata.
Kes seda lähemalt uurida ei taha/viitsi/julge, neile ütlen lühidalt - murdunud süda.
Isegi minu kalestunud süda tuksatas kaastundest.
Mida need naised küll teevad, oioioi...
Ma saan peaaegu aru, mida sa tunned, Mart.
Olgu muusika tänatud.

Ja, pagan küll, hr DJ oskas ära võtta peaaegu viimaseima laheda artistinime - purustades sellega osa mu võimalikust tulevasest edust muusikabisnises.
Ka kuulsust paistab kogunevat - guugel annab juba 6-7 vastet.
Eks kõrgeimadki on kunagi samalt tasemelt alustanud.
Mina hoian igatahes pöialt.

* * *

Ja sellel saatuslikul päeval oli jahedale õhtutaevale verevpunaste kirjatähtedega kirjutatud :
I G A T S U S

Wednesday, May 4, 2011

We're on the pig's back, charging through a velvet field.

Internett on nõnna imeline kumpunn, et kõõõik, kes tahavad, saavad ennast avaldada ja kõõõik, kelle sõnavara hulk on vähemalt kahekohaline ja sellega on suudetud nii osavalt opereerida, et isegi liitlaused moodustuvad, võivad eventually oma targad mõtted ka kaante vahele panna. Ja kui ka juhtub, et eelnevad kaks kriteeriumi päris täidetud pole, võib ikkagi raamatu välja anda, peab lihtsalt oma kaukast ruublit kulutama. Mäletame kõik asjapulk Lennartit, kes Saatuse Ookeanid massidesse paiskas ja 30'se tiraažiga teose ilmumisel ka kõvema pralle korraldas. Kiirelt saabunud kuulsus kustutas mehe innu ja kogu see saatuseookeanide kupatus läks kinni. Kõiki fänne võin lohutada, Lennart on ikka veel elus ja ma näen teda linnas päris tihti.

Manny: And then there's the press intrusion.
Bernard: The press! Will they be onto us?
Manny: Bernard, they'll hound us! Like a pack of...Hounds!!!
Bernard: But I'm not doing anything! I'm just strolling up the beach with my discreetly pregnant Brazillian girlfriend.
Manny: And then there'll be all the houses - You'll be in your Mustique house. You'll think, "Oh no! Where's my designer underpants? Oh, they're in my Kong Hong house."
Bernard: Oh no! 

Aga see point, kuhu ma jõuda tahtsin tegelikult on üks imearmsake luuletuseke, mille ma internetikesest eile leidsin ja tahaksin teiega jagada meie oma maa tõusva poeesiahäälekese sillerdavat kõlakest. Kopisin julmalt siia ja linkima ei hakka, sest ootamatu kuulsus, nagu kogemused näitavad, võib loomeprotsesse pärssida või sootuks lõpetada.

nägin öösel unes Sind
ööl oli kõrge hind
kinni pigistasin silmad
järsult muutusid me ilmad


pole rohkem vaja
vaid Sinu hääle kaja
veel üks viimane tants
murdub mu konts


tõstad mu üles
kannad mind süles
ütled mu armas
Su pilk mind haaras
 
Pehk sai peaaegu eurovisioonile ja mille kuradi poolest TEMA parem on. Salme on mõlemal umbes sama palju ja sisu on selles teoses kindlasti rohkem. Dünaamikat, draamat, murduvat kontsa.
Mul tuli kohe meelde see lüpsja-poetess keda Pealtnägijas näitas: 
rattakummist väljas toss
aknast vaatab kuri boss
Või mis seal see teema oligi. 
Aga kallid lugejad, aitame noorel armust valutaval neiul luuletuse lõpuni kirjutada! Ma pärast kopin talle kommentaaridesse.