Wednesday, November 30, 2011

Aga vahepeal

Varsti tuleb seoses sündmustega igasuguseid arvustusi.

Aga vahepeal käisin Maximas (või Maxximas, ma ei mäleta) ja avastasin, et nad müüvad igat sorti anumaid:

Pildil olev ämber on mingist keraamilisest huinjaast ja mahutab sildi järgi umbes 350 ml. Selline vähenõudlikuma mahutaja ämber. Kvaliteedi pärast vabandama ei hakka, telefon ei teinud hetkel paremini.
Täna avastasin Konsumist toote nimega Hobusepalsam, pilti ei teinud.

Thursday, November 24, 2011

Arengud!

Nii!

Esiteks - püsilugeja Göran toimetas Parveti vaimulapsukese juba täna operatiivselt minuni. Nädalavahetus möödub tihke lugemise tähe all.

Teiseks - homme peaks koos ühe isikuga saabuma Tartusse ka kommentaariumis elavat vastukaja leidnud "Rutsi reis". Nädalavahetus möödub tihke filmivaatamise tähe all. Kes nüüd enam PÖFFile jõuab!

Kommentaarides üles kerkinud ideede kohta veel niipalju, et ma saan aru, et teoorias, jah, on iga inimene kordumatu ja ilus lumehelbeke, ja eks kõigil, ka peamiselt seljakeelikuga mõtlejatel, on omad mured ja koormad kanda, aga oleme ausad - osad inimesed on natuke topakamad kui teised, ja kui nad juhtuvad olema aktiivsed ehk toimekad ohmud, siis on nende toimetusi üsna tore vaadata. See on minu hobi, nii nagu mõnel inimesel on hobiks raha ja tikkimine või maailmalõpuks valmistumine või kätega tšakrate avamine. Katsuge mind mitte hukka mõista, vaid mõista.

Peatsete arvustusteni!

Wednesday, November 23, 2011

Lotokolmapäev!

Ostan kolmapäeva puhul Bingo loto pileti.
Nurkade mäng algab. Esimesed kaks palli lähevad pihta. Olen kindel, et siit seekordne jackpot kukub. Järgmisest viieteistkümnest pallist lähevad pihta viis. Neist ükski ei ole nurk ega isegi mitte diagonaal. Nurkade mängus on juba 240 võitjat.
Vaheaeg. Joonistan piletile karvase jolli ja suvalise punnsilmse suurte hammastega lõusta.
Järgmised viisteist palli. Pihta läheb neli. Neist üks on nurga- ja üks diagonaalipall.
Joonistan piletile teise lõusta, seekord hobuse, ja kirjutan mänguvälja kõrvale hajameelselt "putsi".
Nurkade mängus on üle tuhande võitja. Kõik saavad mõne euro. Irvitan luuserite üle.
Algab diagonaalide mäng. Võitmisest on puudu täpselt kuus palli. Mängus loositakse välja kuus palli. Hindan oma võimalusi, pidades silmas senist mängu käiku ja üldist loosiõnne. Leian, et on täiesti võimalik, et ma midagi ei võida.
Täppi läheb kaks palli, neist üks miskipärast diagonaalil. Teised pole sinna lähedalegi läinud.
Sodin piletile hajameelselt ringe. Loen pileti tagakülge ja avastan, et Eesti Lotol on õigus võidu korral mu andmed avalikustada. Muutun murelikuks. Ma ei taha, et kõik teavad, et ma lotomiljonär olen.
Algab täismäng. Jackpoti võitmiseks peavad täppi minema järgmised neli palli. Mul on võidust puudu 11. Jackpot jääb järgmiseks korraks. Loosimise lõpuks on täismängust puudu viis palli. Diagonaalide mängust on puudu neli ja nurkade mängust endiselt kaks.
Võitja saab 22 000 euri. Luuser! Mina mängin alati jackpoti peale.

Harjutamine teeb meistriks! Järgmisel nädalal uuesti.

Tuesday, November 22, 2011

Abipalve

Olen ammu tahtnud läbi töötada ja arvustada võtta järgmisi teoseid:

Filmid: "Nõia-Intsu sõber Mait" ja "Rutsi reis ehk Eesti jooma eripära" - mõlemad müügil mh Ujula Konsumis Tartus;
raamat: Villu Parveti uusim vaimne lapsuke.

Sellega seoses mul on paar muret: ma ei saa sellise toodangu eest raha maksta. Käsi lihtsalt ei tõuse tarbima. Neid filme ei ole torrentis ja ma tõesti ei tunne ühtegi inimest, kellelt neid kasvõi laenata, seda enam, et tegelikult on jõle häbi küsida. Aga uudishimu on suur ja arvustuse kirjutaks ka kindlasti.
Sama lugu Parveti raamatuga. Ma tahan teada, täpselt kui mitu korda ja mis kontekstis on naine "spermapeldik" ja kuidas ikka emased endale paremaid isaseid loomi sebida saaks, aga pmt ainus võimalus tundub olevat see raamat poest varastada. Kui kellelgi on, andke teada. Laenaks rõõmuga ja annaks omapoolse hinnangu.

P.S ma mõtlesin siia raamatu promovideo lingi panna, aga sip sip otsite tuubist ise. Elu on näidanud, et mida sitem teos, seda vähem seda reklaamida vaja on, nagunii ostetakse. (Vt ka Twilight jpm)

"Järgmine peatus - Kosmos!!"

Meie Kerttu on tänaseks astunud Lang-Cartlandi sõtta. Lahinguväljale positsioneerumiseks on ta valinud endale sobiva koha ja leidnud ka oma nishi – nn nõiaraamatud ja nende kallal väidetavalt tühja pusivad lugejad. Ja kohe väitma, et mingist „Saladuste” nimelisest raamatust mitte halligi abi ei olla, las naiskodanikud(et no kui aju tõesti muud ei sae) lugeda parem roosakaanelisi C-raamatuid.

Aga, Kerttu, ma ei saa nüüd aru – kust need uued nõiad siis sinu arust peale peaks tulema? Sigatüükast?

Sest vaata, Eesti on ju tihkelt täis kaardimoore, ennustajaid, kristalletäis peaga ravijatädisid, pendliendleid ja energomääne, lille-, kivi-, aura-, hipo- ja urinoterapeute, kontaktlereid-meediume, kosmoseinsenere ja -heliloojaid; kristall- ja indigolastest, tulevastest universumikodanikest (jajah, unustage ära mingid hüpikud, need on indigod!)rääkimata. Uusshamanistid krõbistavad seenekesi ja kolistavad astraalis nii et taevad kajavad ja esivanemate hinged tasasel küünekrabinal kuuse otsa pagevad. Asi toimib - kõik erinevad, kõik võrdsed, kõik ametis.

Lihtrahvaski ei maga, vaid kasutab nööpsilmade särades rikkalikku teenustepaletti. Kärutatakse ringi mööda metsa- ja palupõhju, Annelinna sügavikest Tallinna vanalinna keldriteni, otsides teadjaid ning – vualjaa – kadunud autod leitakse, mehed tulevad armukeste juurest tagasi, äriõnne jätkub viiendalegi põlvele takkajärgi, vähk, aids ja tarakanid kaovad majast-aiast kus kurat ning fengshui laiutab keldriski. Väheneb surve sotsiaalsüsteemile, rahulolevad näod ruulivad uulitsail ning uus ajastugi, mis varsti kätte tulevat, ei tundu enam nii jube.

Nõiaks teatavasti ei sünnita, selleks saadakse või hakatakse. Naiskodanikud leiavad nii ju oma kauaotsitud-oodatud tee ja seeläbi väljundi, pääsemaks töö-kodu-tüütud lapsed-loll mees-väikelinn- nõiaringist, boonuseks hea tervis ja paks rahakott. Kas sa, Kerttu, seda keelad oma suguõdedele, mis? Kinnistad siin soorolle??

Ja mis tähendab, et sõbranjed mõtlevad end positiivsusest soodaks, aga ikka ei muhvigi? Kas sinule meeldib mõelda iga päev negatiivseid mõtteid? Kas üldse, üleüldse keegigi-kuskilgi väänleb mõnust, kui talle iga jumala päev on miskit sitta öeldud-mõeldud? No mis imenipp-imekelluke see universum siis on, et talle negatiivmõttepritsid peaks meeldima? Et kohe mitte-mitte midagi ei juhtu, ütled?

Äkki on neil nõiaraamat tagurpidi ees?

Või valged tähed mustal põhjal, ah?

Sina kui kirjandusinime peaksid ju neid asju jagama ja vajadusel kontrollima.

Mitte raamatuid ja nende lugejaid kergekäeliselt sildistama.

Millise poole oled valinud Sina, armas lugeja?




Friday, November 18, 2011

Postimees hoiatab

Ajakirjandust peab ilmselt hakkama tõsiselt võtma. Ma ei tea, mis mind rohkem hirmutab, kas see uudis või illustratsioon:

Kuna me mäletame USA lähiajaloo dokumentaalfilmidest, et Rambo üksi võis kukutada terveid diktatuure, siis ei ole mingit põhjust mitte arvata, et pildil kujutatud üliinimene seda ainuisikuliselt ei suuda. Teame ju lugematutest mõmmikarukestest ja kaladest, kes Putini halastamatu kütisilma läbi hukka saanud... Värise, Eesti rahvas! Putinist saab jälle president!

Tuesday, November 15, 2011

Eesti eest!

Viimase aja arengute põhjal on mulle mulje jäänud, et Eesti on nii tihkelt igat masti tippspetsialiste täis, et me peaks ammu maailmariik olema. Teaduses vähemalt.
Võib ka muidugi olla, et tegu on lihtsalt fenomeniga nimega "lehekommentaator", kes on müütiline olend, keda kõik teavad ja keegi isiklikult kohanud ei ole. Mul lihtsalt polnud enne Veerpalu dopinguskandaali aimugi, kui palju biokeemia-matemaatika-sotsiopsühholoogiateadlasi Eestis on, ja seda kõike kommentaariumis! Tegu on niisiis tavainimestega meie seast! Mina oma ülimas naiivsuses loen artiklit ja mõtlen, et noh, kajastamine on, nagu ta ikka ajakirjanduses paratamatult on, mingist otsast puudulik, persetan soojas tugitoolis ja ootan, kuidas asi laheneb, ja seeaeg käib kommentaariumis suurvaimude vaheline lahing isovormide, testide valideerimise ja normaaljaotuste teemal. Vaimustav! Kusjuures on ilmselge, et mingi anonüümne tegelane Taga-Litsmetsast valdab teemat tunduvalt sujuvamalt kui mistahes tunnustatud spetsialist. Eks see tunnustamine ole rohkem selline omade upitamine ja äraostetavate inimeste omavaheline koogijagamine. Tõeline teadus sünnib mujal.

Neid arenguid toidab loomulikult õigustatud mure, et kogu ülejäänud maailm tahab meile igast otsast ära teha. On ju näiteks selge, et üks inimene ainuisikuliselt võimaldas selle, et Eesti ei saagi jalgpalli Euroopa meistriks. Või vähemalt selle, et me Iirimaale kaotasime. Varsti õnneks on võimalus näidata, kuidas me vandenõuteooriatesse suhtume, ja Dublinis iirlaserajakatele 5:0 ära teha. Mina muidugi nii pessimistlik ei ole ja ennustan vähemalt 10:0. Ma olen igal juhul mitu mängu ära näinud (ühte isegi tervenisti) ja tean väga hästi, kuidas neid kaarte peab jagama.

Kes minuga nõus ei ole, on kollaseid kaarte jagav homo!

P.S ma nüüd ootan, kuidas iga viimane kui inimene närvi läheb ja kommentaariumis laamendama hakkab. Laske käia, selleks see kommentaarium ongi seal.

Tuesday, November 8, 2011

Jutuke, inspireerituna tänase Õhtulehe pisiuudisest

Ühel ilusal päeval paigaldati linnaruumi masin.

Luuletustemasin.

Möödakäijatel oli sellest ainult hea meel.

Sest mis võiks paremini päeva õnnestada, kui sinu sügavaima olemusega kokkukõlksuv loomelaast?!

Ilusad sihvakad-pikajuukselised tüdrukud kuulasid öösel, enne viimast bussi Triin Soometsa(„Surm ei möödu meist; ta on kohal..”)

Reklaamifirma ad, pikajuukseline poiss, kuulas ühel vaiksel laupäevahommikul Jaan Pehki luuletust („Veebruar – soldat, märts – emand..”)

Pensioniealine emakeeleõpetaja kuulas pühapäeval, enne turuleminekut Anna Haavat („Sind ma, päike, unes nägin..”)

Töölt-poest kandekotte tassiv väsinud silmadega keskealine naine kuulas Astrid Reinlat(„Ja väsinult raksatas aju ja katkesid närvikiud..”)

Sihitult nimetul kevadhommikul ringituiav joodik kuulas Paul-Eerikut( „Miks ma end ära ei tapa? Ei taha!”)

Kõikjalalati ringijooksvad lapsed ei kuulanud tavaliselt midagi, ehk kui, siis ema sõna või politseiauto sireeni.

Välja arvatud üks, hiiresabapatsidega tüdruk.

(Viiamai, 8 aastane, Leedripuu tn 8-12; see oli tal ammu peas.)

Sest, teadis Viiamai, korralik jõulusalm tuleb varakult valmis leida. Mis siis, et on novembrikuu. Saabki harjutada.

Kuid masin, oh kurvastust, vaikis sel muidu toimekal hilissügisesel lõunal.

Nõutult vaatas Viiamai ringi – masin ei töötanud, mine või...raamatukokku.

Mööda kõndis karvase mütsiga vene tädi.

„Ne nado plakatj, seitshas pasmootrim! Konfetku hotshesh?” Kollaste, päikese käes sädelevate sõrmustega käsi ulatas Viiamaile kuldses paberis kompveki. „Davai, Eediku pazvoonim, noomer zdesj!!”

Ja võttis kotist välja vana Nokia.

* * *

Nii saigi masin korda. Ainult üks kruvi oli lahti.

Tuesday, November 1, 2011

Abiks algajale mõtlejale

Alljärgnev siis inimesele, kes koledal kombel tahaks igast asju teha ja arvamusi avaldada ja muidu aktiivne olla, aga ei tea, kas need tegemised ka kuidagi mõistlikud on:

Whenever I am about to do something, I think, would an idiot do this, and if they would, I do not do that thing.

Et kui tuleb pähe teha midagi ERITI lolli, siis palun, väike mõttekäik ja hulk tegusid jääb tegemata.