Cosmokosmos

Venekeelsest internetist leidsin mõningased väljavõtted ühest hästi huvitavast raamatust. Raamat on suunatud ilmselt naistele ja selle on kirjutanud daam, kes peatoimetas Cosmopolitani uskumatud 32 aastat. Mis seal siis nii erilist, arvate teie, isegi Eestis võib iga loll raamatu välja anda. Tõepoolest, Eestis ja ka mujal maailmas, ei ole tänapäeval raamatu kirjutamiseks muid eeldusi vaja kui võimet tähtedest sõnu moodustada ja sedagi ei pea peensusteni oskama. Abiks on asjalikud toimetajad, kes laiali üle kogu maa. Toimetajaks olemine eeldab küll kõrgemal tasemel kirjaoskust, aga kuna südametunnistuse kohta pole midagi öeldud, väljastab lugematul hulgal kirjastusi lõpututes kogustes triviaalset paska, mille loomiseks raisatakse palju energiat ja sureb nii mõnigi puu, mis siis väidetavalt põhjustab kliimasoojenemist. Ja kui pole parasjagu oskust või toimetajat või ambitsiooni, võib iga suvaline grafomaan siinkirjutaja kombel internetis oma päevakestest lugusid heietada. Samas on see vist sutsu ökom ja tuleme nüüd jälle selle raamatu juurde tagasi. Frau Brown pani teose nimeks "Daamide etikett" ja kasutades õigust internetis teha mida ma tahan, avaldan ma siin leitud pildid raamatu lehekülgedest neile, kes vene keelt oskavad. Neile, kes ei oska, on tõlge iga pildi all. Ma pole küll filoloog aga üritan võimalikult täpse tõlke tekitada, sest muidu läheb õpetlik osa kaotsi.
Meestele (või naistele), kes postitust lõpuni lugeda ei viitsi lühikokkuvõte - kui sa oled loll eit ja midagi teha ei oska või ei viitsi, siis tee ennast ilusaks ja sul on vähemalt esteetiline väärtus.
Selline näeb raamat välja. Kaasaegse naise teejuht:

Kaasaskantav ilu

Tunnen üht mannekeeni, kes kannab endaga täiskomplekti vajalikke meigivahendeid, mis tagavad talle "loomuliku ilu", suures kalastustarvete kohvris. Teilgi oleks kasulik soetada mõni kaasaskantav mahuti - juhuks kui on vaja kuskile sõita. Hoidke üks kosmeetika komplekt tööl, teine - pisut väiksem - kaasaskantavas kosmeetikakotis, aga kolmas, näiteks reisikohvris. Kui tekkib vajadus kiirelt asjad kokku panna, võite kindel olla, et midagi ei jäänud maha.

Miks ma magan kunstripsmetega

Kuidas näete välja teie ilma kosmeetikata? Kui te muutute kauniks samal silmapilgul kui näpistate end põsest - sulgege see raamat, ma vihkan teid ja ei taha, et te seda loeksite. Oma saladused võin ma usaldada ainult sugulashingedele, kuna räägin südamest. Ma ei värvi ennast selle pärast, et "muidu näen välja nagu 12-aastane". Lihtsalt mul on liiga väiksed silmad, liiga suur nina ja liiga ebatasane nahk. Ma ei vaevle alaväärsuskompleksi käes(väidab minu psühhoterapeut) - ma olen tõesti inetu.
Ma ei luba kellelgi, isegi oma mehel, näha oma tõelist nägu. Minevikus omaenda lollusest näitasin ennast rahvale sellisena nagu olen ja see jättis alati minu hinge pikalt veritsevad haavad. Poemüüjad ütlesid mulle "proua" mitte "preili". Teised neiud (värvitud) muutusid väga aupaklikuks ja üksteise võidu pakkusid ennast sõbraks. Ülemus päris, kas ma olen ikka terve. Naabrid pidasid mind minu emaks. Isegi kiimas teismelised ei pööranud mulle mitte mingisugustki tähelepanu, rääkimata siis veel sellest, et oleks mulle järgi vilistanud. Kui olete nende probleemidega tuttavad, võite ennast lohutada - te pole üksi.

Tuhanded naised eksisteerivad maailmas ainult tänu kosmeetikale. Pidev meik ei ole ainult õnnistus aga ka suur koorem. Paljastus ohustab igaüht meist pidevalt: voodis, rannas, basseinis, puhuvate mussoontuulte korral. Aga kui aktiivselt ma ka ei tegutse või kui ebasoodsad tingimused parajasti ka poleks, olen alati suutnud säilitada oma kaitsevärvust. Soliidne ellujäämiskogemus ekstreemsetes oludsed annab mulle õiguse soovitada teile midagi juhendilaadset inetutele naistele.
Haigla. Haiglas ei lubata operatsiooni eel kasutada kosmeetikat. Mulle tundub, et see on ebaõiglaselt julm ja mitte ainult ei demoraliseeri patsiente ja külastajaid vaid kahjustab ka tema füüsilist seisundit. Kuidas siis, küsite teie, saada jagu seebise švammiga õest. Kisage ja kiljuge kõigest jõust kui ta teile läheneb. Ehmatage teda oma karjetega. Kui teil pole piisavalt jõudu võidelda, venitage oma haiglassepöördumisega viimaseni. Teid tuuakse kiirabiga kohale ja tehakse erakorraline operatsioon. Kui olete juba surma suus, saadetakse teid, aega pesule raiskamata, otsejoones operatsioonilauale.

Asjatundjate kohtingud.

Peamised randevuu dekoratsioonid on restoranid, kino, teatrid, staadionid ja diskod. Kui teie poissõbral on olemas raha, siis teilt oodatakse ainult naudingut ja tunnustust. Aga kui teda on tabanud finantskatastrof, siis kohtumiste organiseerimine veereb teie õlgadele. Tema on üsna loomulikult halvas tujus ja üldse ei taha majast välja minna. Teie ülesanne on ta elule tagasi tuua. Selles on teile abiks leidlikkus ja oskus tagasihoidlike vahendite kiuste hästi lõbutseda.

Soodsate meelelahutuste aabits
Lennujaam. Sõitke lennujaama ja jõllitage lennukeid. Tagasiteel võite teha peatuse metsas, süüdata lõke, istuda ja hingata värsket õhku.
Laenake päevaks üks laps kas siis sõbrannalt või lastekodust. Käige temaga koos loomaaias, pargis, tsirkuses, kohvikus jäätist söömas.
Barbeque. Korraldage grillipidu tema aias. Küpsetage grillil tibu karrikastmes. Valmistage kokteil odavast veinist ja soodaveest, apelsiniviiludest, sidrunist ja virsikust.
Jalgrattamatk. Kaasa võtke võileivad ja termos teega.

 

Pirukad. Küpsetage koos pirukaid. Valmivate küpsetiste lõhn kodustab meest, tekitab temas soovi luua pere. 

Hiina ja teised rahvusköögid pakuvad eksootikat mõistlike hindadega. 

Külastage tasuta kontserte, näitusi kinoseansse, loenguid, luuleõhtuid. 

Käige koobastes. 

Tehke arheoloogilisi väljakaevamisi mere- või jõekaldal.

Jalutage toiduturul. Kui turg on piisavalt suur, saab seal tasuta kõrimulguni ennast puuviljadest täis süüa, proovides iga leti juures tükikest. 

Sõitke karusselliga. 

Kodus (teie juures!). Pärast kino ärge vedage teda restorani vaid kutsuge ta enda juurde õhtusöögile. Öelge, et teil on kodus eriline veinisort, mida te tahaksite talle proovida anda. Lugege teineteisele luulet ja proosat. Vaadake videot. 

Jäätis. Teie tehtud.

Liuväli. Võtke kaasa termos kuuma kohvi või kakaoga. 

Las ta õpetab teid mängima jalgpalli, võrkpalli, korvpalli, veekraani remontima, vahetama elektrijuhtmeid või midagi veel, mida te ei oska. 

Muuseum. Muide, muuseumites on soodsad kohvikud. 

Kuidas käituda jahil (ujuval siis :))

Kui teie poissõber lõunalauas ühtäkki küsib, kas teil on kummitaldadega jalanõud, siis võimalik, et ta soovib teid kutsuda mereretkele. Selline kutse tähendab: a) teist on tema meelest jahil tolku; b) te olete nii võrratult kaunis, et üleüldse pole oluline, on teist tolku või ei ole. 

Kõik see on hea ja tore, on ainult üks problee: retk on järgmisel pühapäeval, aga teie pole elusees tõstnud jalga mere või jõelaevale. Kuidas siis selleks valmistuda?

Küsimused, mis tuleks esitada

Kas te siis julgete oma ebaviisakust näidata või mitte enne pühapäeva, on mõningad küsimused, mida te peaksite igal juhul esitama. 

Missugune jaht sul on?

Kõik mida te sel teemal teadma peate on - kas see on purjekas või mootoriga jaht. Purjepaadil on võimalik, et peate aitama purjete heiskamisel ja selle juhtimisel, mis on üsna keeruline. Veel raskem on kui teil palutakse mitte segada neid, kes sellega tegelevad. Mootoriga jahil võite lihtsalt kaunistada iseendaga alust, istudes tekil pokaal ühes käes. 

 

Ärge seksige armukesega oma abieluvoodis, kuigi see võib-olla tundub teile erutav. Kui see on ainus, mis teid erutab, siis teil pole psüühikaga kõik korras ja aeg oleks pöörduda spetsialisti poole. 

Kui te pole miljonär, siis armukese kingitused ei tohi olla kallid, et nad võiksid tunduda kui teie enda ostetud. 

Ärge kulutage mehe raha armukese kingitustele. Ärge varastage temalt kuuba sigareid. 

Kui te armastate meest ja loodate teda enda kõrval hoida, jagage temaga seda, mis te saite kõrvalehüppest - seksuaalset kogemust näiteks nii nagu te oleks need teadmised saanud kuskilt raamatust. Samuti on peab abikaasa saama nautida teie uut lõhnaõli, sekspesu ja siidist nahka. 

Rahu, ainult rahu...

Pole midagi hullemat kui pidevalt kuskilt midagi kohendada, eemaldada, parandada ja avalikult liigselt oma välimusemurede teemal sõna võtta. Selle asemel, et iga kord peegilsse vaadates uute kortsute pärast ahastada, kontrollige veelkord, kui hästi istub teie parukas, kas teie ripsmed pole kokkukleepunud ja kas tušš pole laialijooksnud. Ärge kunagi kaevake (eriti meestele) seda, kui raske on oma ilu hoida. Sellega tõmbate ainult tähelepanu oma puudujääkidele. Mehi ei huvita ja neil pole üldse vaja teada, et kannate läätsi, ravite neuroosi või tselluliiti. 

Loomulikult te ei sure ega muutu kiviks kui teid nähakse ilma meigita, kuid püüdke seda siiski vältida. Ja pidage meeles, et isegi kui, siis oluline on vältida paanikat. Kui olete asustamata saarel koos Tom Cruise'iga, aga ilma oma kosmeetikakotita, ei ole elu veel läbi. Tingimusel, et säilitate külmaverelisuse, võib isegi ilma hambapastata toime tulla. Närige metsiku peterselli rootsu või lutsutage sidruniviilu. Merevesi sobib hästi suuloputuseks. 

Sisukord. Peatükk 3. Teie seksuaalne Mina

Kuidas olla neitsi maitsekalt ja elegantselt.

Kuidas koguda kogemusi. 

Kuidas erutada meest

Kui suuremeelne peab naine voodis olema

Sunnitud romaan

Kuidas petta mehi

Hommikune test

Vaheajal

Jutud voodis

Orgasmi etikett

Millega saab meest rõõmustada

Milleks, meeste arvates, on naisel käed

Abielurikkuja etikett

Rasestusvastane etikett

Soovimatu rasedus

Elu kahekesi

Vot siuke kokkuvõte ühest heast raamatust. Kuigi ma jäin jupi maad lollimaks seda jama tõlkides, tahaksin ma ikkagi veel korra naistelt küsida, et kas sedasi töötabki naiste aju?

Muusikasoovitus vol 11. Täna vaatame softi poole pealt.

Kuna tööl on ületunnid ja ületunnid sisaldavad endas tuima ootamist, oli mul veidi aega juutuubis urgitseda ja leidsin ühe mõnusa ja parasjagu softi loo. Vahest on pehmo värk ka täitsa hea ja pärast antud bändi kõikvõimalike lugude kuulamist liigitasin nad enda jaoks kategooriasse "Nende vinüül võiks kodus olla."
Sobiv muusika söögitegemise ja õllejoomise kõrvale.

My blogg, my rules!!!

Sellise sõnumiga postitusi on viimasel ajal üsna mitu blogtree lehel esile tõusnud. Paljud blogijad on avastanud, et nende sisutühja blogi külastatavus kasvas üleöö kolmesaja inimese võrra ja ihsand-ihsand, mis selle põhjus võiks olla, ei mõista nad arvata. Lühidalt öeldes on põhjuseks see, et jutt neis on dumb as f*ck ja pärast I&I skandaalse blogi hääbumist, on inimestel leiva kõrvale miskit tarvis. Nii siis käivadki kurjad küünikud idioottibide bloge trollimas ja ma üldse ei imesta, et mõnel vahest kaitse läbi kärssab ja siis üks kuri kommentaar kuskile sigineb. Blogiomanike reaktsioon on peaaegu alati üks ja sama - kui ei meeldi, ära loe. No deemit, lugemiseks ei pea ju meeldima ja heaks asja kiitma kohe. Ma tarbin paljusid asju, mis otseses tähenduses ei meeldi, aga kaudsete hüvede tõttu ma siiski olen valmis leppima kergete ebameeldivustega. Näiteks tööl käimine on selline. Kes see ikka ennast vara jalule ajada viitsiks selleks, et kellegi teise põhjustatud probleeme lahendada. Kui raha ei saaks, siis ei liigutaks.
Tibiblogide puhul ei ole mul tegelikult seda antipaatiat ka, mulle meeldib neid lugeda samal põhjusel, miks mulle meeldib tsirkuses jalgrattaga sõitvaid ahve vaadata. Istud tribüünil ja muudkui naerad nii, et tatti pritsib: "Ahahahaaa, kuradi primaadid, MINA oskan ilma käteta rattaga sõita!" Kerge kaastundega segunenud nummimummi reaktsioon valdab kui loed, mismoodi tugevalt täisealisele inimesele lihtsad elutõed kohale jõuavad ja sellest siis surmtõsiselt maailmale kuulutatakse. Ja üleüldse, tsirkusesse piletit ostes ei eeldagi, et ahvid seal neurokirurgiat teevad või viiulikvartetiga Vivaldi Aastaaegu esitavad. Loodad näha, kuidas piitsa/prääniku jõul on ka oluliselt vähema intelligentsiga olendile lihtsamad inimvõimed külge poogitud.
Tsirkuses avaldad oma arvamust tugeva aplausiga, sest pärast kolme ringi areenil sa tead, et manki pani oma võimete piiril ja sellist asja tuleb hinnata. Idioottibide puhul ei tahaks nagu kohe plaksutada ka, sest loodad, et ehk on mõned jõud reservis, aga viimasel ajal olen jõudnud tõdemuseni, et kui oled tubli 30, või lähened sellele, küsid mehe käest söögiraha ja sinu ainuke hääl maailmas on kirjavigadega blogi huuleläikest ja kenast päevakesest, siis ega peale aplodeerimise muud polegi teha.
Ma ei taha siin kogu maailma lollust naiste kaela ajada. On ka väga targad naised ja kõrgemale tänu, et minu eluteel neid lollidest rohkem on olnud. Ka mehed on lollid, aga nii nagu mulle kännu otsast tundub, siis mehed on lollid kuidagi konstruktiivsemalt. Sama moodi nagu on internetiavarus pungil meigi- ja riietushulludest naistest, on meeste seas näiteks päris suurel hulgal kalastuslolle, kes panevad kogu oma raha varustusele ja nendega muudel teemadel suhelda ei ole ka kuigi võimalik. Aga minu silmis on on see kuidagi primaarne oskus, et kui mitte midagi muud ei ole, ei pea sa huuleläiget sööma ja tuled looduses toime. Siis on veel näiteks mehed, kes on tuuninguhullud ja olgem ausad, mind ajavad nad närvi oma liiklusmaneeride, subwoofrite ja madalalaubalise ellusuhtumisega. Aga kogu meie tehnoloogia areng põhineb sellel, et tuleb keegi, näeb midagi ja teeb asja paremaks. Ilmselt neist rullnokkadest suudab mingi kasuliku muutuse luua ehk tuhandik promilli, aga siiski on tehnoloogia areng evolutsioonilisest seisukohast olulisem kui kellegi võime panna püksid ja särk enda seljas sobima.
Ma nüüd hästi laias kaares üldistasin muidugi, aga loodan, et saite mu mõttest aru. Ma tegelikult tahtsin jõuda selleni, et mehed kui juba aastatuhandeid tugevama poolena maailma valitsenud, võivad omale üsna kergekäeliselt igasugust lollust lubada, samas kui naised, kes alles mõne viimase sajandi jooksul on endale välja võidelnud hääleõiguse valimistel, õiguse omandada haridust, õiguse liikuda meessoost saatjata ja sedagi meie kõrgeltarenenud maailmas mitte igal pool, ei saa endale sama lubada. Andku nüüd kõik naisõiguslased mulle andeks, aga reaalsus on see, et võrdõiguslikkus meestega ei ole veel päris käes ja niigi haprale positsioonile teevad sellised tibid kõva õõnestustööd. Tibiblogisid lugedes tekkivad mõtted, mis tagantjärgi endalgi harja punaseks ajavad - mitte ainult ei tahaks neilt hääleõigust ära võtta, aga ka siis kui sellist naist pidav mees on mingi hädaolukorra tõttu sunnitud naise järelvalveta koju jätma, peaks kindlasti käärid ja muud teravad esemed ära peitma. Vaesed feministid...alles see oli, kui saite pükse kandma hakata :)
Aga jällegi - hea on, et ma siin eranditest kirjutan. Samas peale hea meelelahutuse on tänu nendele tibidele ka minu emalõvi kodus taltsam ja lisaks söögitegemisele pean ma ainult mõni kord nõusid pesema ja vahest harva koristama :)

Oleme defineerinud oma olemuse

Lugejate jaoks defineerub blog ikka otsisõnade kaudu.

Mulle meeldib, kui järjestikku jõutakse siia fraasidega "ilus kompliment", "kirjad inglile torrent" ja "anal fisting". Teatud sidusust neis leiab.

Istu siis mulle näkku...

Nädalavahetus oli kultuurielamustest tiine. Suur Kormoranide haip ajas minugi paksu perse kinno. Perekondlikult pabistasime veel, et ei tea, kas saabki piletit va väärtfilmile, aga õnneks tuli internett appi ja sai isegi hea koha kinosaalis.
Siinkohal peaks tulema vaimustusest pakatav arvustus läbi aegade parimast filmist ja ülevast emotsioonist, mida suur filmikunst hinge süstis, aga ma teen lühidalt ja parafraseerin härra Pärna: "Kõik filmi tunnused olid olemas, aga kuidagi igavavõitu." Omamoodi fenomen siiski, kus kollase pressi pommuudistest väljakaranud puuduliku näitlemisoskusega staarid ja staarikesed teevad kõrget kunsti käsikäes meie tearti ja filmi grand old'idega. Huumorit püüti teha ja publik ka püüdlikult naeris, aga mul peale haigutusmöirete ja mõne kerge muige muid füsiloogilisi reaktsioone ei esinenud. Ajastu verstapostina film toimib ja lihtrahva meelelahutusena käib kah. Meie Mees oli bänd mis meeldis ja ilmselt meeldib jätkuvalt paljudele. Bändi kvaliteedi kohta räägib see vähe ja nii on ka Kormoranidega. Maestro Baskini estraadinaljadel kasvand rahvale paras kont pureda. Ei taha siin ennast diibi ja erilisena näidata, lõpuks on kõik maitse asi, aga kui oleks minu soovitada, siis on ka paremaid komöödiaid meite maal tehtud. Samade tegijate Jan Uuspõllu film kasvõi. Või siis Kohtumine Tundmatuga.
Ja kui nüüd veel üks tibatilluke plusskommentaar siia pingutada, siis krt, mul pole päriselt ka kahju kui sihtasutuse kaudu minu maksuraha rahvalikule meelelahutusele läheb. Ei ole vaja šedöövreid, mis kuskil Poola suuruselt 25-nda linna festivalil žürii preemia võidavad. Tehke seda, mis inimesi kinno toob ja rasket leiba teenival lihtrahval natukene argimuresid unustada aitab. Tehke kasvõi järg Kormoranidele, aga ärge tooge vaatajani futurism-sümbolistlikku pilti moodsa naise rollist religioossel tasandil vastandunud maailmas. Eriti veel kui see poolteist tundi kestab. Minusugune haige huumorimeelega snoob vast Kormoranid 2-e kinno vaatama ei läheks vaid tõmbaks selle internetist pärast DVD ilmumist, aga kodumaisele filmikunstile on ka see pool võitu kui keegi seda netist varastada viitsib.
Aga kuidas teile Kormoranid meeldisid? Ma olen igal juhul segaduses. Võimalik, et asi on kevadises vitamiinivaeguses.

Muusikasoovitus vol 10

Homsest DubFX'i kontsertist innustatuna kukkusin tuubis kaevama ja nagu ikka jäi ka labidale midagi. Keerake nüüd oma helisüsteemi madalam osa kolmveerandi peale vähemalt ja üldise volüümi potekas väänake põhja ja murdke küljest, et keegi vahele segada ei saaks. Tehke kaelalihased soojaks ja siis muudkui PLAY nuppu. Hääd peanõksutamist. Tervitustega nadjale :) Mäletad, kunagi varjendis ja nii...

Muusikasoovitus vol 9

Seda muusikasoovitust ajendas mind tegema üks pealtkuuldud vestlus. Komandeeringust tagasipurjetades töllerdasin laeva fuajees, ma ei teagi, mis ma seal ootasin...eem, õhtusööki vms ja mul kõrval seisis kaks jõmmi. Sellist klassikalist, mitte nagu filmis Tulnukas, kus olid vaesed maajõmmid. Need minu kõrval olid ilmselgelt linnajõmmid, kes tulid välisriigist küprokituurilt. Seljas mustad liibuvad särgid, kaelas kolme sõrme jämedune kuldkett ja kõik ülimalt trimmis ja pingul. Kaalikad siledakspöetud ja ninad kaklemisest kõverad. Olime veel naaberriigi levialas kui ühel ossil oli vaja telefonis kodumaale infot edastada. Teatavasti on odavam teha vastamata kõne ja oodata kuni tagasi helistatakse. Hoiab päris hästi raha kokku.
Aga see vestlus siis:
Tüüp 1 viskab vihaselt telefoni kõrva äärest minema: "Tranaahui, see idioot võttiski vastu...!"
Tüüp 2: "KES?"
Tüüp 1: "Ema nohh, on ikka debiil raisk, mul praegu läks 45 senti sellepärast. On ikka jobu küll."
Tüüp 1 telefon hakkab helisema, teises otsas on ema, kes helistab pojale tagasi.
Tüüp1 telefoni: "Tra saad aru, mõistus pole sul vist enda teha, kas sa oled mingi täisidioot? Mul läks praegu 45 senti...eee 8 krooni sinu pärast. Mida tra sa vastu võtad kui sa tead, et ma välismaal olen????"

Armastusväärne viis oma emaga suhtlemiseks. Või noh, eks see ole ka siuke kahe otsaga kaigas, et kui oled oma lapsest jõmmi kasvatanud, siis peadki madalalaubalist suhtumist kannatama. Ma ei tea, ma pole mingi rikas tüüp, aga 45 sendi pärast avalikus kohas nii kettasse ma siiski ei lähe. Võimalik, et just selle tõttu ma rikkaks polegi veel saanud :)
Aga seonduvalt üks The Streets'i lugu. Rullvõõba ja pothead'i dialoog. Ei meeldi mulle kumbki inimtüüp, aga lugu ise on üsna tabav ja Streets on juba vana lemmik.

Tervitustega põhjast

Telli värskeimad alko-uudised telefoni!

Reise Reise, Seemann Reise

Järjekordselt pühin mõneks päevaks kodumaa tolmu jalgelt ja lähen vaatan, mis teispool merd toimub. Nende komandeeringutega on see huvitav asi, et vanasti ma olin krdi kettas kui sai jälle kuskile välismaale minna. Esiteks sellepärast, et uued kohad ja muljed ja teiseks sellepärast, et pole parimat moodust tööpäeva surnuks lüüa kui olla komandeeringus. Sina reisid, aga palk tiksub. Meeleldi planeerisin oma tööreise nii, et teisipäeva hommikul lähed ja reede hommikul tuled. Tööd justkui tehakse, aga kontoris istuma ei pea.
Praeguse arbeit'iga on nii, et töö on küll põnev, aga seda on kuradima palju ja kui ma kuskil bisnistripil pool nädalat ärapussutan, siis see tegemata töö jääb tuleval nädalal minu kanda. Seega muud valikut pole kui planeerida oma komandirovka poolest persest nädalavahetusse, et hiljem tegemata asju vähem oleks.
Võib ju unistada, et tuksis nädalavahetuse eest saab millalgi vaba päeva võtta, aga see ilmselt ongi ainult unistus, sest töö ikkagi kuhjub, vahet pole, kas komandeeringus või vabal päeval.
Mõnes mõttes hea ka, et ei pea nädalavahetusel viinakuradiga tõtt vahtima ja üle pika aja näeb, missugune see legendaarne laupäeva ennelõuna välja näeb :)
Et teil vahepeal ilma minuta igav ei oleks, jätan teile siia ühe lugemiskommi. Eilne läks ilmselgelt peale ja isegi austet blogija oli üllatunud kümme korda kasvanud külastatavuse üle. Loodan siis, et olete diskreetsed ja ei reeda mind :) Konfrontatsiooni ma ei karda, ma saan vaidlustest ja vastasseisudest energiat. Lihtsalt ajalugu näitab, et igasugune konfrontatsioon kaotab blogihulludel innukuse ja peab jälle tükk aega uusi deliiriumeid otsima.
Aga võetagu siis brauser ja trükitagu aadressiribale "enekuleunim", sappa plogspot ja ongi asi müts. Hiad lugemist ja pole tänu väärt.

Palavate suudlustega,
Teie Kõigekallim

Naistepäev

Hilinenud naistepäevapostitus ka. Mehed, pidage siis meeles, et iga päev on naistepäev ja alati tuleb kasuks see, kui naistele igakülgset tähelepanu osutad ja naise silma paneb särama ka see, kui vahel enda järelt koristad.

Alle diese Uhrsachen

Interneedus on igasuguseid teste täis, mis aitavad pealtnäha tavalisel inimesel ennast erilisena tunda. Ikka on hea teada, kus sa elama peaks, kas sa sobid abieluks või siis mis viimasel ajal eriti popp ja moodne on, see krdi ASPI test, mida kõik teevad. Iga jumala  päev on blogtrees mõni literaat omal testitulemused publitseerinud. Tegin ka mina sellesamuse ja ei viitsi isegi screenshot'i siia toppida, sest kõik oli normide piires. Täiesti tavaline inimene. Istungi siin nüüd nagu daunik mongolite keskel ja mitte keegi ei mõista, kui eriline ma tegelikult olen.
Võimalik, et nii ongi parem ja mis ma siin ikka punnitan. Küll tuleb aeg ka minul särada :)
Vot ja see ASPI värk võib-olla isegi mõnele inimesele annab vastuseid ja closure'it teda pikalt vaevanud probleemidele ja pärast testi tegemist saab omadega kimpus inimene ehk innustust arsti juurde pöörduda. Usun, et kui haigus elu raskemaks teeb, siis on kindlasti tablette ja teraapiaid, mis sümptomeid leevendavad. Ühesõnaga ma olen kahe käega poolt, tehke teste ja õppige ennast tundma.
Mille poolt ma olen ainult ühe käega, on need lollid, kes on ilma vabandava patoloogiata lollid ja nagu sellest faktist endast veel vähe oleks, istuvad nad karjakaupa interneeduses ja kuulutavad oma lollust maailmale, pidades ennast seejuures veel jõledalt lahedateks.
Paljud neist on agarad elus edasijõudma ja närivad ennast jäärapäiselt kasvõi kõige raskematest teadustest läbi, et tõestada maailmale allkirjastatud paberiga, kui targad nad tegelikult on ja kuidas neid on ikka valesti mõistetud.
Õhtune nunnukaz on üks ere näide. Just vaatasin, et paar postitust tagasi, põles ühel lugejal kaitse läbi ja saigi nunnukaz oma esimese delfi-stiilis vihakommentaari :) Noh, kui samas vaimus jätkab, tuleb neid kindlasti veel.
Siis on mul veel üks suurepärane blogija ülalmainit' kategooriast, keda ma teiega hea meelega jagaksin. Mõtlesin natuke, et kuidas oleks võimalik linkida või jagada mõnda blogi nii, et jäljed maha ei jääks, et poleks otselink ja samas ei tohiks ka guugledades blogjob välja tulla. Otselinkimistega on paar "head" blogi kinni läinud juba ja püüaks seda vältida. Samas jagatud rõõm on kahekordne rõõm ja võimalusel ikka jagan.
Mõtlesin siis, et kirjutan teile siia aadressi tagurpidi ja ütlen, kus blogimootoris asub ja peaks leidma küll.
Aga selle blogi puhul hoiatan, et olge kommenteerimisega ettevaatlikud, tegemist on tulevase juristiga ja kui kurjaks saab, sugeb teile kaasustega niimodi sitakasse, et kalossid ka ei lähe jalga enam. Hah, Kurjam praegu raudselt võpatas, aga mõtlen tegelt teist inimest. Kurjami egotripp jääb lahjaks selle tulevase juristi kõrval :)
Seega tippige vördpressi aadressile ette "nytsrec" tagurpidi ja ongi olemas. Hiad lugemist. Mul teeb hommikukohvi päris palju magusamaks :)

Kohustuslik valimispostitus

Selleks korraks siis Riigikogu valimised tehtud. Läks nagu minema pidi ja sisulise poole pealt ei ole mul erilisi kommentaare anda. Oma hääle andsin õigele erakonnale ja ei ole seda kibedat maitset suus, et näe, käisin valimas ja sittagi tolku pole. Hea tunne on hoopis, et tänu minule sai keegi sooja koha Toompeal ja päris hää leiva neljaks aastaks lauale.
Kummitama jäi Enn Eesmaa kommentaar kesikute valimispeol, et juba täna õhtul alustavad mõned parteid ettevalmistustega järgmisteks valimisteks. Ja sellest johtuvalt üks ettepanek ka - tehke valimised laupäeval või kui mingil põhjusel ei saa, siis tehke valimistejärgne päev vabaks. Krt, ma tahan tähistada, võitu või kaotust, vahet pole, ma ei taha tulla pohmakaga tööle. Uskuge mind, see tõstaks valimisaktiivsust kõvasti ja rahval oleks ka palju parem meel kui pärast sedelikese kastipoetamist saab kuskil kirmaskil mõnuga jalga keerutada, ekraanil jooksvatele protsentidele kaasa elada ja saabuva rikkuse puhul ka uued SMS-laenud omale kaela võtta.
Praegu oli nii, et poliitikud laaberdasid ja pööbel sättis ennast tööle, et austet rahvasaadikutele ikka maksurahast palka väljateenida. Ebaaus!

Muusikasoovitus vol 8 Corey Taylor Special

Eile kodubaaris oma trennijärgset õllet juues (pidi hästi lihaseid taastama) ja telekast Stone Sour'i videot vaadates viisin lõpuks särgi ja perse kokku, et tegelikult on Corey Taylor hunnikute viisi head asja tootnud. Kõik ei ole tema toodetud ofkoors, aga tema osalusega projektid on loonud muusikat, mida ma tihti ja hea meelega kuulan. Ja mulle jõudis alles eile kohale, kus ta kõik kaasa on jõudnud lüüa.
Järgnevalt mõned vidjod tema tegemistest, mis mulle eriti meeltmööda on:

Slipknot:


Stone Sour. Ma tükk aega otsisin seda õiget lugu ja videot, sest jõle palju mingeid imelikke ballaade on neil, aga see video sai valitud sellepärast, et on hea lugu ja visuaal on kah selline...orgaaniline. Vaadake Corey kaela! Jõhker, kuidas kõva häälega laulmine ja pidev headbang kaelamusklit kasvatab. Ja kui Stone Sour parajasti mõnda ballaadi ei ulu, on nende trummari sooritus ka väga sümpaatne. Tibutagi sihuke. Alguses on mingi nõme reklaam.


Ja siis üks väheke popim projektike. Sujuvalt karmimast lahjemaks :D


Ja kel vähegi mahti, lugege biograafiat ka. Põnev lugu sellest, kuidas üks väiksena nähtud filmitreiler ja vanaema rokivaramu triggerib noores hinges rokilembuse ja kuidas siis tillukesest narkomaanist saab lõpuks suur rokkstaar :D
Pole mingit produtsentide karvast käppa ega iseenda huvitavaks jutustamist. Mitte nagu mingi krdi Kerli Kõiv, kes igas jumala intervjuus, silm jõllis seletab, kuidas ta ikka bornis sovjet juunionis ja elu oli nii jube ja kole ja mäletab, et inimesed olid hallid ja õnnetud. Tra, sa oled 87.a sündinud, mis kuradi sovjet juunioni sa mäletad? Ameeriklased on muidugi kettas kõik.
Aga jah...Kerli Kõivuga mainimisega siin postituses läksin ma vist liiale, aga noh, oli vaja hingelt ära saada. On tropp ikka. Mulle kui Brežnevi ajal sündinud lapsele situb hinge siuke tühja koha pealt kõvatamine :)

Valimisstuudio

Avastasin täna postkasti rämpsposti revideerides trükise, mis mõjub kui värske tuuleke Eesti ajakirjandusmaailmas. Üllitatud oli esimene number brošüürist TSAHKNA. Loodan, et kirjutamisainest jätkub pikemaks ka pärast valimisi. Mina isiklikult olen ootusärev ja põnevil!

P.S kui mina kuhugi kandideeriks, siis ma küll nii väikses mastaabis ei mõtleks kui omanimeline kohvik või ajakiri või misiganes. Ma teeks ikka Stalini-stiilis omanimelise linna, kus mitu minunimelist tänavat ja kuju kah. Savikas on veidike pointile pihta saanud, temal on kirik.

Kuidas tõsised mehed C-katti teevad

Olles ise otsapidi pedagoog, kiidan sõiduõpetaja metoodika heaks, sest lisaks sõiduoskustele, omandab kodanik õpilane ka erialase sõnavara ja käitumismaneeri. Rekkajuhtide eri:

Mõtelda on mõnus

Mõtlesin oma eelmisele aastale, mis oli äärmiselt spordivaene ja panin selleks aastaks kohe varakult plaanid paika. Aasta 2011 pühendan kestvusspordile. Ühele maratonile sai juba nimi kirja, teisele on ka kindel plaan minna ja kui vorm on hea, siis tegelikult võiks ühe soojaga ka kolmanda maratoni läbida. Esimene maraton tundub küll võrdlemisi jõhker, 100km süstaga mööda kevadiselt külma jõge, aga selleks puhuks on mul safety net Jaak, kellel tiksub siuke mootor sees, et isegi kui ma väsimusest minestusse langen, veab tema ikka lõpuni ja mitte lihtsalt lõpuni vaid väärikalt finišisse. Hea ajaga ja puha. Ise muidugi kirvega kurge lööma päris ei lähe ja praegu käib suuremat sorti lihastoonuse tõstmine, et jõuaks ikka aeru käes hoida ja vees pisut liigutadagi. Eelmisel kuul käristas haigus suure augu treeningkavva, aga nüüd on kõik jälle normis ja rõõm on tõdeda, et juba suudan jõmmis rauda rohkem tõsta kui väiksed poisid. Käte sirutajalihaste areng on olnud kõige kiirem, 60% kehamassist 3x10 seeriates on minusuguse amatöör-pelmeeni kohta päris hää. Pealegi neid sirutajalihaseid aerutamiseks just kõige rohkem vaja ongi :) Vähemalt internett väidab nii.
Sporditegemiseks saan innustust otseloomulikult maratonihullult Kallelt, kes terve dekaadi kestnud sportlasekarjääri jooksul on rabelenud välja mustast grupist ja isegi külma kõhuga maratonile minnes, ei ole enam ohtu, et keegi ta rajalt kõrvaldab, sest finišis ei jaksa inimesed enam oodata. Mulle meeldib selline jäärapäisus ja sihikindlus ja loodan, et minulgi selline isikuomadus kuskil peidus on.
Otseloomulikult on tohutuks inspiratsiooniallikaks Koomaka ponnistused võitluses hea isuga, kus nõrgem kodanik oleks kindlasti valinud buliimiku tee, aga näe, Kooma paneb sporti ja vägagi edukalt paneb. Pekid kadund ja tervis korras.
Koomaka trennijuttudest tuli mulle üks episood väga tuttavana ette. Meie jõmmis käib üks naine kirglikult cross trainer'it vehkimas ja joptvajubljatj, õhukese trennisärgi all ei ole never midagi. Tiss on muidugi paras sääsehammustus, aga no jumalauta, ole sünnis ja kata kinni. Kleebi plaastrid niplite peale või midagi, et iga jaheda tuuleiili peale tõusev testosteroonisahmakas ei tekitaks soovi lähimale meesahvile kangiga pähe lüüa. Lihtne on öelda, et ära vaata siis, aga tra kui mul on valida, kas flirtida silmadega higiste albiinomeestega või puhata pilku õrnalt õõtsuvatel naiserindadel, siis mis te arvate, kumma ma valin? Loomuse vastu ju ei saa. Ja kurat küll, ma ei taha trennis seksist mõelda, ma tahan et silme ees oleks kägisälgu ümber turritavate veenidega kulturistid ja peas pekslev heteroseksuaalne viha innustaks ja aitaks veelgi rohkem rauda tõsta.
Aga kui see pisiasi kõrvale jätta siis trenn on hea. Ja kuigi ideaalkaal on alles mägedetaga, käin juba linnas ringi ja vaatan ülekaalulisi kerge põlguse ja üleolekuga. Rahustab hästi ja annab positiivset energiat. Soovitan.