Marimaasika labiilne blogi ei ole enam ammu aktuaalne. Nagu ikka - asi kogub tuure ja siis vaibub. Toimunud on teatav areng ja inimene mitte ainult ei suuda päevasündmusi kronoloogiliselt dokumenteerida vaid ka rohkem kui ühe lausega kirjeldada juhtunut, kasutades ka muid adjektiive lisaks kena, nunnu ja armas. Enesepildistamine ja kolme outfiti kombineerimine jätkub, aga no kõigile oma ja kui ma nüüd aus olen, siis mind see blogi enam ei huvita, sest neiu on vist ennast leidnud ja ilmselt pole ka kauge see aeg kui tema blogist ilmub raamat või vähemasti hakkab ta hambutute ajudega pihvidele kergestimälutavat kolumni mõnes naisteajakirjas avaldama. EPL päris mitu korda juba tsiteerinud ja see, mu sõbrad, on kvaliteedi märk. Minu siiras imetlus ja õnnesoovid juba ette.
Täna lõi mu radariekraanil plinkima uus subjekt (üldkeeles nimetatakse subjektiks tegevuse kandjat ja kuidagi muud moodi ma seda inimest iseloomustada hetkel ei oska). Jätame nüüd kõrvale spekulatsioonid inimese IQ osas ja vältides eelarvamusi lugege SIIT Olgakese mõtteid. Mida asjast arvata? Kas ajakirjanik jahib uut meediastaari ja püüab lüpsta ühiskonnas põletavalt tundlikku šovinismi-hüsteeriat? Kuidagi kallutatud tundub artikkel mulle võttes võrdluseks tähemärkide arvu, mis on eraldatud Olgale, kes naudib ilusaid asju (mitte raha, sest kui asjad oleks tasuta tahaks ta neid ikkagi) ja siis Helenile, kellel on olnud elulooraamatut vääriv dramaatiline elu või Aliinale, keda oma südikuse ja distsiplineeritusega võiks tuua eeskujuks igale noorele.
Ma muidugi ei tea ajakirjandusest mitte muhvigi ja ega see artikli kui sellise arvustamine ei olnudki põhiline minu jaoks.
Rohkem hämmastas see Olgakese elu. Tema ja ta mehe suhe ei ole teps mitte võrdne. Ei ole ju? Ma omaendale mõistetavamast seisukohast, ehk siis mehe omast vaadatuna mõtlen, et sellist asjaarmastajat naist kodus pidada on ju totaalne rahaauk.
Isegi kui ta töö perenaisena on kodu korras hoida, oleks majanduslikult kasulikum palgata koristaja, kokk ja lapsehoidja ja saata naine kasvõi pudeleid korjama tänavale. Hingab värsket õhku ja näeb inimesi vähemalt. Kogub kõvasti street knowledge'it ja on õhtuti teleka ees millestki vestelda vähemalt.
Njah, mind jätkuvalt hämmastavad taolised ambitsioonitud inimesed ja ma väga hästi ei saa aru asjade dünaamikast sellistel puhkudel. Seksi koondnimetuse mõistes on kaup üüratu overhead'iga. Natuke nagu meenutab orjapidamist, kus inimese tühi pää ja võõras ülemvõim on ullikese raudadesse aheldanud, aga ka kõige rumalamad orjad pidid oma ülalpidamiskulud tasa teenima ja peremehele ka lisakopkat kaukasse tooma.
Kõige täpsem analoogia antud puhul on vist trofee, sest siis kaob raha arutluse all olevast võrrandist, mis ilmselt ei tohikski inimestevahelistes(armastusel põhinevates?) suhetes väga määrav olla. Staatuse sümbol selline, kus heal elujärjel mees võtab omale koju justkui kalli tõulooma, kellesse ta ennastunustavalt investeerib. Teeb oma raskelt teenitud rahast ussi- ja kirbutõrjet, viib jalutama, armastab ja vastu nõuab ainult truudust ja kuulekust. Kui ühel päeval vanadusest nisad rippus ja põis ei pea, lükkab ukse taha ja otsib omale uue kutsa, keda nähes külla tulnud sõbrad heldinult ohkavad: "iiiiiiihsand kui nunnu, käib juba iseseisvalt õuest asjal ja puha.."
Loomulikult toimib kõik vastastikusel nõusolekul, aga tulles tagasi selle koleda šovinismi manu, siis üsna üheselt on sellistes suhetes naispool sõltuvam ja õiguste ning võimaluste osas diskrimineeritum. Keda nüüd siis palavalt armastatud naisõiguslased antud juhul rohkem vihkavad, kas suurt ja tugevat meest, kes oma võimaluste, seaduste ja üldlevinud väärtushinnangute piires muretses omale koju alluva lühikarvalise või siis naispoolt, kes täiesti vabal valikul kehastab teatavaid stereotüüpe ja loobub võimalusest iseseisvusele, võrdsusele ja kõigele sellele muule, mis need naiste võrdõigused veel on. Või vaatavad aktivistid seesugustest võrdlemisi mustvalgetest keissidest mööda ja keskenduvad pigem laialivalguvamatele teemadele nagu sooline diskrimineerimine töökohal, naiste madalamad palgad jne?
Ma loeks hea meelega seisukohti. Päriselt ei tea miskit arvata :)
For the record: siinkirjutaja on kahe käega võrdsete õiguste poolt ja pole tööl kunagi kedagi diskrimineerinud ega osalenud protsessides, mis oleks võinud kellegi soolise diskrimineerimiseni viia.
9 comments:
Ma usun, et Rents nutab praegu kuskil heldimusest (eeldusel, et jõudis juba lugeda) ;)
Ja sinu viide naisõiguslasile, neile võitlevaile, närismismaterjali osas on ehk isegi jõuetu ja kitsas, kuna ma ei näe kuskil kerkimas selget vastustamist nähtustele nagu naistekas.ee, Naisteleht, Naised jm sedasorti halešovinistlik sitt. A' Oljake on ere näide küll, või õigemini üritab "ajakirjanik" teda diametraalselt vastandada tublile ja emantsipeerunud saateosalisele. Diametraalsuse suurendamiseks võimendatakse mõlema (kõigi) puhul neid äärmusi. Küllap' ka kõige kalkuleerivam majandaja on omale mingil seletamatul nõrkusehetkel lubanud ostusööste, aga sellest siin ju ei räägita?
Nojah, eks ma võtan Rentsiga mõnikord teema ka õllekas üles kui trehvan :)
Aga ma ei üritanudki väga tugevalt lajatada, pigem nagu enda jaoks teada saada autoriteetidelt, et keda siis taolise peremudeli puhul naisõiguslased rohkem vihkavad...või kes nende silmis rohkem süüdi on. Ehk on see isegi mingis mõttes vastuvõetav? Lolli küsimusega üritan ennast harida, et kui kodus jutuks tuleb, teaks õiges kohas noogutada. Muidu on pahandus šovinismisüüdistused kui valesti noogutan :)
http://minuelukene.blogspot.com/2011/06/tere-hommikust-hetkel-naksin-maasika.html
Ma lisaks oma arvamusena selle, et olen nõus, et trofee on kõige täpsem määratlus. Mehi on erinevaid - kes eputab Poola või USA või Saksa rasketööstuse imedega, kes kips-vatt tehnikas osmikuga, kes pimbitud piffiga, kellel käib jaks kõigest sellest üle...
Ma alustuseks guugeldasin ja sain teada, et mainimata on jäetud see, et kaunis ukrainlanna Olja, kes on kolm korda abielus olnud, on neist kaks korda abiellunud Kaur Kenderiga. Mehevalik ütleb juba nii mõndagi, selle põhjal võiks ilmselt juba diagnoosi ära panna. :D
Aga muidu olen ma seisukohal, et nö karjeristideks hakkavad eelkõige siiski need, kellel on korraga nii ajud kui ambitsioonikus (või ainult ambitsioonikus), need, kes ikka tunnevad, et peast arvutada on raske, aga meiki teha lihtne, ilmselt valivadki sellise elu, olgu või kõik sugulased feministid.
tundub, et sellel anonymouse antud lingil on tegu maasikmari sõbrantsiga.
Minu meelest on Maasika-Klaarika-Vaarika-Mari viimane vaimusünnitis päris toredake, või kuidas. Muinasjutt psüühiliselt ebastabiilsest printsessist :D
http://mariswest.blogspot.com/2011/06/muinasjutt.html
Julgen kritiseerida illustratsiooni - printsessi juuksed on pildil pikemad, kui hobuse lakk. Veel rohkem kritiseeriks Toshat, kes üldse pole vaevaks võtnud siia ühtki pilti joonistada - mida sa õige mõtled, mees? Kas sa ei tea, et visuaalne materjal kinnistub tunduvalt paremini?
Aga mina analüüsin hetkel muinasjuttu, kus muuhulgas on taustainformatsiooniks see, et kuninganna tappis kuninga armukesi. Vaene kuningas pidi siis jälle uue otsima. Nii möödaminnes mainitakse sellist asja.
Hah, no ma teen muinasjutuvormis illustreeritud postituse meie šovinistlikust ühiskonnakorraldusest siis :)
Muide, Rents, kas teadsid, et kui panna guugli pildiotsingusse sõna "Barbi Pilvre", näeb ka sinu pilti :)
Post a Comment