Niisiis, blogipidamise kuldreegel kõigepealt: kui su mõtted on nii isiklikud ja pühad, et teiste inimeste arvamus sind ei huvita või huvitab ainult positiivne tagasiside, siis hoia need mõtted endale või piira oma blogile ligipääsu sedasi, et tuleks lugema ainult need, kes sinust mingil põhjusel ahvivaimustuses on. Toimib! Nii mikro- kui makroskaalal. Bloggeris pole muud vaja teha kui seadeid natuke tuunida ja makroskaalal on heaks näiteks Põhja-Korea, kus rahvas on väga üksmeelne oma juhi awesomnessi osas. Kogu värk on ainult vormistamise küsimus.
Kui sa mingil põhjusel otsustad ennast avalikus blogis lollina presenteerida, siis tahes tahtmata tuleb mõni inimene näpuga näitama.
Jõuamegi selle põneva küsimuse juurde, et kui mulle ei meeldi, miks ma siis seda loen. Ma loen, sest ma saan ja kui see jutt seal nii väljapaistvalt loll ei oleks, siis ma ilmselt oma piiratud mõttenatukest ei raiskakski selle peale. Ma vaatlen seda kui fenomeni. Ma ühes oma eelnevas postituses rääkisin sellest rattaga sõitva ahvi analoogist - milleks minna tsirkusesse raha eest jalgrattal sõitvat ahvi vaatama, samas kui tänav on rattureid täis. Milleks siis?
Ja mis kadedusse puutub, siis njah. Võimalik, et ongi kadedus - inimene õpib tähtsat, keerulist ja meile Seewaldi-lontrustele kättesaamatut ala. Mõne teeb kindlasti kadedaks. Mind vist väga mitte. Ja mind isegi ei huvita, mismoodi see inimene sinna sisse sai. Palju põnevam on see, mis juhtub siis, kui ta sealt välja saab :)
Sissesaamine on ainult veerand võitu. Näiteks Kalojann sai sisse ja isegi lõpetas politoloogia, aga me kõik teame, kuhu tema tee nüüd viib. Huvitava faktina võin lisada, et Kalojanniga samal aastal jäi siinkirjutaja politoloogias katsetel uksetaha. Konkurss oli tihe ja ka isiklikul tasandil oli mitmeid puudujääke, aga mingil põhjusel ei tunne ma ennast Anna-Mariast lollimana. Mis kadedusse puutub, siis tegelt tahaks ikka tasuta raha, ilusaid riideid ja palju asju, millega ennast ehtida, aga samas nagu ei viitsi õmblustööd ka selle nimel teha pärast. Kahjurõõmu tunnen ilma igasuguste süümepiinadeta. Kui ta nüüd mingil põhjusel süüdimatuks kuulutatakse, siis kindlasti kahetsen oma kahjurõõmu.
Nii et jah, Mari ja ta sõbrad. Ma päris ausalt ei solvu kui te mu arvamuse kõrvust mööda lasete ja sama rada edasi tallate. Minu silmis olete te jätkuvalt traateeslitel areeniringe väntavad pärdikud ja tasuta meelelahutusele ma nii naljalt juba selga ei keera. Võite ju vaielda...või ma ka ei tea...on teil seda vaja? :)
19 comments:
Võin autori soovitusele blogi ainult selektiivselt avada kahe käega alla kirjutada. Toimib tõesti.
Ühes "erialablogide" pundis saadi sellest maru kiiresti aru. Piisas mul seal vaid korra silmi pööritada, kui blogid klips-klaps lukku/parooli alla taoti. Ja ongi muretu!
Jah, propageerin teadlikku blogimist. Rööbiti ilus ja tark olla võib ka piiratud ligipääsuga blogis. Siis põle ohtu, et tuleb kuri küünik internetist, teispidi muljendeid kirjutab ja nõnna krapsaka kudruskaela ilmarahvale naerualuseks ja pilkelauaks vormistab.
Nii see elus on, et Vuttoni koti saab raha ees, aga tühja piad ei täida ei raha ega ridiküliga.
Mina kui pehmete väärtuste apologeet küsiks siinkohal - kas siiras ja südamlik lollpea ei võigi armununa oma sisse kogunenut kogu maailmale välja paisata?? Tal, tundlejal, peaks ju kurjast maailmast savi olema..öelgu ja irvitagu, pihkurid, mis tahavad.
Asi läheb eurovisioonivärviliseks vbl sel hetkel, kui kirjaneitsi ise end ulluks kultuuriinimeseks hakkab pidama ja kulkalt oma möga kirjastamiseks plönni nuiab..
intellektuaalid ja vaimuinimesed such as yourself üldiselt lihtrahva kriitikat arvestatavaks ei pea, kuid katsuge siiski välja kannatada. viibime ju osakesel avalikust blogiplatvormist.
käige vittu, sõbrad seltsimehed küünikud. ma lootsin salaja, et mari blogist siia jõudes ootab mind intriig, mingisugunegi põhjendatud ja "hästi ära pandud" kriitika, aga etskae: arvamus on nagu perse, igal on oma.
žanr, mille käesoleva blogi autor enda jaoks valis on otseloomulikult eos parem kui moe- või muu ninnunännublogi (näiteks mu enda oma), aga ega su liigne verbaalsus sinustki mingisugust olulist proosavirtuoosi ei tee. eriti, kui sul midagi öelda pole. mu sõnavõtt tugineb viimase postituse sisul, sest ma ei leia, et mari reaktsioon oleks pidanud mingisugustki järelkaja tekitama.
ja üsna madal on minna kellegi isiklike tunnete kallale nokkima, isegi kui, olgem ausad, avaldatud luuleteos päevavalgust ei kannatanud.
enne, kui ma selle paraolümpia siin lõpetan, tahan lisada, et mari on tark ja teotahteline tüdruk. blogib täpselt mitte millestki täpselt sellepärast, et ülejäänud aja veedab sihikindlalt eesmärkide poole püüeldes. proovi mõnikord, mari on kindlasti nõus sulle õpetama, mismoodi see käib.
kui sa oma loometeel mahti saad...
Ma nii huvi pärast küsin, et miks kõik alati eeldavad, et kritiseerijad kritiseerivad prügimäel asjade otsimisest üle jääval ajal avalikus raamatukogus, samal ajal kui teised halvakspanevalt vahivad? Mis täpselt on see põhjus, miks eeldatakse, et kui keegi julgeb kriitiline olla, on ta kindlasti ise litsimaja koristaja või hoopis töötu?
ma ju ometi kirjutasin, et ootasin asjalikku kriitikat, aga leidsin sisutühja küünilise laimu. milline osa sellest su küsimuse tõstatas?
Kas see asjalik kriitika oleks pidanud olema selline luule- ja kirjanduskriitika? Või mida sa täpsemalt mõtled? Sa natuke pead pettuma, ei ole siin mingeid loomeinimesi, ainult küünilised ahvid.
Kas selle blogimisstiiliga on nagu naivismiga kunstis? Et tegija on megatark ja kõik on taotluslik?
P.S Rentsi küsimus on ilmselt tingitud su pika kommentaari eelviimasest lõigust...
noh, miiukesekene, intriigi on nüüd siin küll sittakanti juba, või mis?
Alustuseks -- palun keerake emotsioone juurde, on lõbusam lugeda kui tatti pritsib ja raisakotkad tiirutama tulevad.
Veel tahtsin Miiule meelde tuletada, et see interneedus on paraku kord juba säärane no-warranty värk, elik ootused on siin ikka ja alati ootaja enese probleem.
Kusjuures selle kiriitikakibeluse koha pealt mina isiklikult ei kurdaks -- kriitika oli ju nii kuradi kümnesse, kui situatsioon kannatas. Ilma künismita ilmselt residendid seda välja öelda poleks saanudki -- ju on selleks veel liiga viisakad inimloomad.
Pealegi, lihtsalt tõdeda et kellegi loomingulise ambitsiooniga eneseväljendus on hullem kui tõeliselt täbarasti toimetatud telefoniraamat ja siis üritada selle autorit tõsise kriitikaga turgutada, see oleks ju umbes sama mõttetu, kui katse hambutu hambumust rongirelssidest breketitega korrigeerima kippuda...
Nii et parem ikka kapatäies täiesti põhjendatud vingu, on vähemalt ilmarahval hea lugeda.
Teie Põder.
Mehed, pidage nüüd hoogu - kas me tõesti tahame asja niikaugele ajada, et kõnealune bloog luku taha või sootumaks kinni läheks?
Uskuge, maailmas on mõõtmatult lollimaid inimesi - näiteks täna hommikul kuulsin oma kõrvaga, kuidas Reet linna Vikerraadios kogu Eesti rahvale kuulutas, et Israel Kamakawiwoʻole perekonnanime kokkuveerimine käib talle sügavalt üle mõistuse.
Lendamine võtab kõhedaks, aga sellest on poogen, et meie riiki juhivad ja avalikku arvamust kujundavad ilma igasuguse kvalifikatsioonita, kuid see-eest kinganumbrist väiksema IQ-ga inimesed?
Mina ei ässitaks Marit oma humanitaarseid külgi edasi arendama - igasuguseid krdi luuletajaid ja piltnikke on meil ammu jalaga segada, kuid lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide asjatundjaid napib krooniliselt. Keegi peab ju tootvat tööd ka tegema, kõik ei saa olla projektijuhid ja küünetehnikuid.
mu viimane lõik oli tingitud eelkõnelejate põhjendamatust aviofoobiast ja oli tegelikult lihtlabane piik möla pihta, justkui teeks vaimuvaene luule inimesest täis-pauk lamba (no offence, lp. Ain Lammas).
None taken.
Ka mulle tundub "lendama" selles kontekstis kuidagi suupärasem, aga puhttehniliselt eesti keeles vist selle üle norida ei tohiks. Vähemalt meile rõhutati kunagi ühes vene keele loengus, et erinevalt eesti keelest, kus nii lennuki kui laevaga sõidetakse, minnakse jne, tuleb vene keeles alati kasutada verbe, mis just konkreetse masina liikumist märgivad. Pealegi on ilmselge, et kommenteerija tegelikult ei arva, et lennuk mööda maad sõidab, seega on see puhtalt stiililine küsimus. No umbes, et kas keefir või kefiir.
Aga proovime siis vahelduseks konstruktiivset kriitikat. Minu meelest on väga tore, et inimene on lõppriimi ära õpinud ja positiivne mõtlemine on ka väga tore (iseasi, kas seda pideva deminutiiviga väljendama peab). Kui saaks nüüd ainult natu-natukene neid riime viimistleda ja ehk ka veidi sügavust. No oleks ju juba parem?
Lendur lendab, need kes taga salongis niisama peeru lasevad (foobiaga või ilma), teevad... midagi muud. Nende tegevuse kohta sama terminit kasutada kui selle tegelase puhul, kes kogu krempli ülevalpüsimise nimel veidi ka vaeva näeb, oleks kuidagi kohatu.
Maakeeles on isegi sõna "õhusõit" (ÕS-is ka sees), ehkki see küll verbina eriti hästi ei tööta.
No kuulge, miks te nüüd sellise väikse luuletuse peale nii erutute? Minu arust on see blogi päris kvaliteetkirjandus kohe, võrreldes sellega, milliseid ma tavaliselt loen.
Nimelt, mulle pakuvad rahuldust sellised 13-16 aastaste noorte piigade blogid. Kutsun neid juba hellitavalt "ÕÕÕ ehk KK" blogid. Miks selline nimi? I'm glad you asked:
*ÕÕÕ = Õppida, õppida, õppida
Tuleb sellest, et nad kirjutavad 98% juhtudel igas postituses koolist (kui igav see on, kuidas keemia/matemaatika sakib/kuidas ei jõudnudki kooli, kuna oli "haige", kuidas sõbrannadega terve päeva "ns tšillisid" ja üksteist avastasid jms).
*KK = kangekaelad
Jällegi, sügavatähenduslik. Kirjutavad 87% postituste alguseks, et "mul ei ole millestki tegelikult praegu kirjutada, aga näe - ikka kirjutan!".
Igaljuhul, need blogid on ikka täielik jumala õnnistus. Ei kujuta kohe ette, mida ilma nendeta teeksin, elust oleks suur tükk puudu ja reede õhtud oleksid üksildased ja igavad. Nüüd on elus nalja ja põnevust nii, et hoia ja keela.
Kirsiks tordil on veel:
* pildid iseendast, igas poosis ja riietuses
* pildid hiljuti soetatud riietusest
* pildid riietusest, mida tahaks soetada
* lihtsalt mingid "ookvörd" pildid, kuugeldatud (vahel, enamus juhtudel, ei sobi isegi konteksti)
* pildid Bleik Laivlist ja teistest tänapäeva noorte iidolitest (kusjuures Biiberit ei ole veel kordagi kohanud.. Kas ta ei meeldigi kellelegi?)
* iganädalane kohustuslik Kossip Kööl'i nurgake (noorte "brändsari"), kus kirjeldatakse täpselt, mis sel nädalal juhtus (ei tahaks ju seda maha magada!)
* jutud keerulistest suhetest - sõbrannadega, vanaemaga, poisiga, ekspoisiga jms jms (mida keerulisemad, seda huvitavam)
* iganädalased rämedad läbud
* kes kellega käib ja muud selletaolised külajutud
.. seda listi võiks jätkata ja jätkata. Alguses oli mul vaid üks ÕÕÕKK lemmikblogi, aga tänu tema follöveritele leidsin neid veel ja veel ja veel.. Ja nüüd on neid juba kuskil 20 ringis. Eriti "huvitav" on veel see, kui on tegu sõbrannadega, kes veedavad oma päevad koos ja siis kirjutavad sellest mõlemad üksikasjalikult. Tõesti, üksikasjalikult - vahel tekib tunne, nagu loeksid eestikeelsed Rebeka Bläki "Fraidei" lüürikseid. Pildid lisavad ka mõlemad oma blogisse samad, mis koos päeval tehti. Vahel tekib tunne, et tegu on kopi-peist blogidega, aga vaadates lähemalt - nimed on teised. Järelikult ikka kaks erinevat inimest.
Eriti hea on veel see, et tänu neile on mu eesti keel rikastunud. Varem kergitasin vaid kulme väljendite:
"flippisin peegli ees kergelt out'i"
või
"screwdrivisin selle joogi sisse"
peale, kuid nüüd ma kasutan neid ka ise. Töökirjades, kirjades armastatule, vanaemale, bossile; jõulukaartidel jne jne.
Lõpetuseks saan vaid öelda, et kui keegi januneb selliste seikluste järele, saatke mulle vaid kiri ja ma ei ole mitte kade teiega oma TOP-20 listi jagama. Need on midagi erakordset, midagi, mida võiks kutsuda üldnimega "tulevased eesti staarblogijad".
Hoiatus! Tee ei jää millestki ilma, kui te neid blogisid ei loe.
Huvitav et alles 2 kuud hiljem avastan mina sellise postituse :D naljakas, ei teadnudki, et ma nii "kuum" topic olen!
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
Post a Comment