Liiv-Savi

Kõigi nende tänapäeval säravate staarihakatiste peale mõeldes, tuli mul meelde üks esimesi Eesti avaliku elu tegelasi, kes tühjast kohast meediakära abiga kõrge lennu sai. Arnold Oksmaast räägin ma. Tõelise ameerika unistusena sai väikesest hullupaberitega poisist riikliku kaliibriga staar, kellest tehti film ja kes ühena esimestena meie kaasaegsetest avaldas elulooraamatu. Kõva 150 lehekülge pajatusi Arnoldi elust, olust ja sekspartneritest. Ehk keegi kallitest lugejatest on selle teose jõudnud läbi lugeda ja teab pajatada, kas oli ka väärt kirjandus? Häbenema ei pea, ma luban, et ei narri. Kui on väärt asi, loeks isegi läbi.
Filmi ma olen näinud ja mõne pohmas hommiku investeeriks teistkordsessegi vaatamisse, aga ka filmi osas ma ei tea, kust seda leida võiks. On see videolaenutustes olemas?

Juutuubis meeldib mulle kõige rohkem klipp, kus Arnold pärast hullumaja eurovisioonil hõbemedali saamist (üks osaleja sai kuldmedali, teised kõik said hõbedad) istub kultuurkapitalis ja palub oma ande edasiseks kultiveerimiseks raha. Räägib seal midagi Estonia lavast ja klassikalisest laulust :) Siin on link. Mulle meeldib KK töötaja perfektselt vaoshoitud hämming kogu selle asja juures.

Mida paljud võib-olla ei tea või ei mäleta on see, et meie riigi üks esihomoraste, kes väsimatult riistadest vatrab, aitas avalikkuse ette ka ühe teise tänapäeva suure inimese. Teate, kellest jutt? Mari-Leen Albers on see inimene loomulikult. Toona maskeeris ta ennast Arnoldi tüdruksõbraks, aga isegi meie tuhm üldsus hammustas pooluste vastuolu läbi ja andis kuulsusenäljas kirjaneitsile võimaluse soololennuks.
Tänaseks ongi siis Arnold kuskile kadunud, meie kultuurivaenulik riik raha talle ei eraldanud, võttis hullupaberid käest ja nüüd, kui ma ei eksi, redutab austet härra põhjanaabrite juures. Samas on Mari-Leen kenasti pildil nii virtuaalmaailmas kui ka telekas. Kireb blogis oma tähelennust ja sellest, kuidas tema viieline klassiõde selveris kassas on. Kassiirile ükski koittoome tere ei ütle, aga talle näed küll.. Mäletan, et veel aastapäevi tagasi halas M-L oma kehakaalu üle ja tõi oma tüseda kehajuraka põhjenduseks vaesuse. Piiratud ressurss ei lubavat kaalu langetada, sest juurviljad ja muu tervislik toit on nii kallis. Aga mis me enam sellest. Nüüd on kõrgklass, peened toidud ja ega see ideaalfiguur ka enam mägedetaga pole.
Mul on siiralt hea meel, et ka meie riigis on võimalik lihtsast karjanaisest superstaariks saada. Oleks mul selline võimalus, vaataks ma ka pööblile ülevalt alla. Kaalu ma kusjuures langetama ei hakkaks labase kiusu pärast. Sööks kallist ja tervisliku toitu lihtsalt NIII palju, et mitte üks gramm kaotsi ei läheks ja et töölisklassile ikka hinge oleks situtud. Ma tean, et see oleks suur vaev, aga kuulsa inimesena ma kindlasti suudaks alamaid inimesi nii palju vihata, et ennast õgardlusele sundida.
Tofutselluliit ja nisukliipekk oleksid minu kaasaskantavad edu- ja staatusesümbolid.

Mõned pildid ka Mari-Leenust:

 Kuulus Mari-Leen

Mari-Leen enne kuulsaks saamist

Nagu näha siis kuulsusel on suurem tervendav mõju kui pendiendlil.