Pasha

Ei ole paša, pasha ehk siis paast on tulekul. Sellest inspireerituna mõtlesin natuke kirjutada puhtuse ja isikliku hügieeni teemadel. Iga hommik kui ma ennast enne tööd duši alla vean, ripub seal aasaga kraani otsas üks selline roosa mitmekihiline kamakas. Iga kuradi hommik lähen ma selle vastu ja see on külm ja niiske. Kuna see pole minu oma, siis eeldan, et kuulub naisele. Kuna ripib duši all, olen jõudnud deduktiivse mõtteahela abil järeldusele, et selle funktsioon on seotud hügieeniga. Pärast pikka guugeldamist leidsin, et ameerika keeles on asja nimi loofah. Ma olen neid näinud juba aastaid, aga nende funktsionaalsus on mulle senimaani müstikaks. Kogu selle seadeldise olemus on nii üdini naiselik, et mul tekkis kohe huvi küsida - kas on siinsete lugejate seas mehi, kes luhvat kasutavad? Ma ei saa aru, mismoodi see käib - kas esmalt tehakse luhva seebiseks ja siis nühitakse keha või siis tehakse keha seebiseks ja siis tõmmatakse luhvaga?
Praegu kõik need idiootblogijad, keda ma siin tihtipeale kirun, kindlasti naeravad kõhud kõveras mu rumaluse üle, aga ma võin teid valgustada oma tausta suhtes.
Suure osa oma noorusest veetsin kusagil sõbraliku naaberriigi pärapõrgus, kus meil ei olnud voolavat vett ega kahhelkivist sitamaja. Vesi tuli kaevust ja sitt käis auku, mida pidi ülevoolamise ennetamiseks aeg-ajalt ämbritega metsa alla tühjendama. Sealsed inimesed olid lihtsad ja hügieen kui selline oli rohkem nagu hobi, tehti kord nädalas sauna, kutsuti naaber selga pesema ja oligi kõik. Kuna yours truly oli lapsepõlves kimpus tõsise heinatolmu allergiaga, siis heinateo ajal sai mulle osaks tõeline luksus ja astmasse lämbumise vältimiseks pesti mind iga päev. Pesu polnud ka selles mõttes mitte midagi erilist, väike sügelev ja kärnas toša pandi pesukaussi istuma, toodi tünnist päikesesooja sääsevastsetega vihmavett ja pesti. Mingeid šwamme ei kasutatud, ainukesena oli abivahendiks nõukogude keemiatööstuse imerelv - kamakas pruuni majapidamisseepi. Kas teadsite, et majapidamisseepi tehakse(tehti?) peamiselt lehmade sarvedest, sõrgadest ja nahast? Täiesti hämmastaval kombel on neid kokku pannes suudetud saada produkt, mis oma abrasiivsuse ja kõvaduse poolest on oluliselt üle kõigist eelpoolmainit lähteainetest.
Ühesõnaga kui pesu lõpus polnud lapsel veritsevaid peahaavu, ei olnud laps päris puhas ja tuli otsast alustada.
Nii et ekskjuus mii kui ma ei tea, mida loofah'ga teha. Olen suutnud aastaid oma vaimupimedust varjata, aga pärast The Readeri vaatamist, kus üks peategelastest nii hullult häbenes oma kirjaoskamatust, et läks suisa vangi sellepärast, otsustasin tõega lagedale tulla. Enne kui vangi pistetakse.

Ärge nüüd arvake, et ma olen mingi puhtusepõlgur. Ma väga hindan puhtust. Küll mitte proaktiivselt, aga kui keegi teine on koristanud, siis ma hindan seda väga. Isikliku hügieeniga on ka võrreldes algusaegadega oluline areng toimunud. Olen õppinud regulaarselt šampooni kasutma. Dušigeeli otstarbest ma ei saa aru, sest minu meelest mõjutab ka šampoon vee pindpinevustegurit piisavalt, et mustust keha küljest lahti saada. Oleks ma korstnapühkija või kaevur, oleks ilmselt teine jutt.
Nüüd, kus mu habe on juba pikem kui mu juuksed, mõtlesin, et peaks midagi siit tellima. Nii ebatõenäoline kui see ka ei tundu, on minu habe mind pannud rohkem ilutoodetele mõtlema. Käisin eile juuksuris ja kurtsin talle oma muret, et tihtipeale on habe sorakil ja oleks vaja mingit abivahendit, mis mu talibani kontrolli all hoiaks. Mingit juuksegeeli ei saa kasutada, sest geelitatud habe näeks ikka eriliselt võigas välja. Juuksur teadis rääkida, et fiibervaha peaks hästi sobima, ei jäta geelist välimust ja hoiab karvad kontrolli all. On ehk kellelgi fiibervahaga kogemusi? Seda pidi tellima ja eks kui ma kätte saan, siis teen siia ühe ilupostituse fotode ja arvustusega.
Aga jah, loofah'd. Ei tea, kas neid meestele ka tehakse? Ma tunnen, et mu heteroseksuaalsus on ohus kui ma sellise satsilise roosa huijoobiniga ennast duši all küürin...võiks olla selline tumedamat värvi, auto- või relvapiltidega...Prooviks kindlasti.