Muusikasoovitus vol 12

Alles see oli kui aasta vahetus ja juba üsna varsti peab hakkama suviste festivaalide tarbeks telki pakkima. Ja kaugel siis need jõuludki on.
Aega on vähe, aga et see blogi siin päris ära ei hääbuks, siis üks muusikasoovitus teile. Üks eelmiste Rabakate suurtest lemmikutest, kellest enne festivali ei teadnud midagi. Pärast festivali on kaks Danko albumit igas playlistis kindlasti olemas.
Üks tema uutest lugudest. Video on ka tase.



Blgomaailmast siiski päris eemaldunud ei ole ja suure huviga loen igapäevaselt oma lemmikblogisid. Eriti meeldis üks Eesti bimbo edulugu, kuidas harilikust mimmist, kes oma võimete piiril Taanimaal rahvaülikonnas almamaterit näris ja kes läbi "suurte raskuste" sai kapitalismi õitsvas kantsis lapsehoidjast rikka mehe naiseks. Innustab ka teisi oma eeskuju järgima ja ütleb, et pealehakkamist on vaja. Kurat, selle pealehakkamise osas ma pole päris nõus - pealehakkamist on vaja, et ratastoolis poes käia või miinimumpalgaga Eestis toime tulla. Pealehakkamist nõuab päris kõrghariduse omandamine ja diabeediga igapäevaselt toimetulek. Pealehakkamist nõuavad paljud asjad ja näiteid võiks tuua lõputult. Tema positsioonile jõudmine eeldab seda, et oleks suguküps normaalkaalus naine, soovitavalt elus. See pole pealehakkamine, pigem nagu õnnelik juhus.

Veel lugesin ühe pihvi selgusehetkest. Inimene on Grey anatoomiast nii lolliks jäänud, et tajub eksistentsi olevikus suure selgusehetkena. Samas suudab ta selle nii segaselt kirja panna, et kui talle ka peaks üks kord see tõeline selgusehetk saabuma, ei juhtu see ilma farmaatsiatööstuse abita. Selline random, et tundub uskumatu igasuguse poindi puudumine. Loed mitu korda üle ja võta kust otsast tahad, puhas iba ja deliirium. Meenus kohe üks lugu varajasest noorusest, kus meil mägieestis üks vanaätt ennast väetisest surnuks sõi ja kuidas siis külarahvas käis ja vangutas pead, et miks ta küll nii tegi ja mida kõike ta sellega öelda tahtis. Mitte sittagi ei tahtnud - härra oli vana ja seniilne. Väetisehoidlast möödajalutades tuli nälg peale ja nii see taadu endal vatsa hääd lämmastikupõhist põllurammu täis tõmbaski. Ja ongi persekellad, ilma igasuguse sügava poindita. Söö sa pärdiku kombel väetist või pea otskohtlast blogi, sured lõpuks ikkagi nagu andevaene sooja sepikuga pähe saand kretiin.

Aga jah, mis siin ikka heietada, olgu teil PEALEHAKKAMIST tervet mõistust säilitada. Mõnel piduõhtul kohtume, siis lööme kokku.