Filmist, muusikast ja muust

Kiire on nigu litsil laadapäeval ja see aeg, mis ma arvutit jõllitan on puhtprofessionaalne aeg ja mingist blogimisest ei saa juttugi olla.
Peas on päris mitu head postitust valmis aga kirjapanek nõuab aega, mida parajasti pole. Näiteks ühe postitusega plaanin ma lahenda pooled perekooli probleemid ja kaotada sugudevaheline konflikt ajaloo annaalidesse. Aga sellest juba hiljem.

Täna, kiirelt ja lühidalt, tahtsin jagada oma viimast WTF emotsi. Vedelesin ma üks õhtu teleka ees, peas keerlemas une-eelne hügieenidilemma teemal, et vaja oleks habet piirata, aga kui ma seda enne magamaminekut teen, siis tuleb duši all käia ja kas poleks hoopis parem hommikusse seda toimingut lükata.
Telemundo näitas parajasti kanalit ETV2 ja olles peaaegu oma dilemmas lõpliku lahenduseni jõudnud, hakkas peale "Tudengimuusikal" nimeline linateos.
Kes on näinud, ilmselt mõistab minu WTF hämmingut ja kes pole näinud, sellel soovitan kindlasti vaadata.
Tegemist tudengifilmiga, kus lisaks tavapärastele Tartu-Tallinn stereotüüpidele lüpstakse muusikali kaunst žanri.
Noh, teate, selline etteaimatava sisu ja laulukarusselli tasemel muusikalise poolega šedööver oli. Lõpus veel mõtlesin, et ai kui ma arvutisse saan, küll ma siis kirjutan ühe vihase ja küünilise kommentaari asja kohta. Pärast pisukest mõtlemisaega siiski nii vihaselt ja küüniliselt ei kirjutaks, sest tõepoolest tudengimuusikal see oligi ja tegid tudengid. Loomulik, et mingit high end produktsiooni ei maksa asjast oodata.
Kiidaks orgunni - kaameratöö, montaaž, massistseenid ja pika hambaga küll, aga siiski annaks krediiti muusika loojatele, sest see on ikkagi sigaraske töö.
Orgunnist veel nii palju, et ma ei tea, kes filmi tegijatest, mida ja kui palju imema pidi, et Tarkpea filmi räppima saada, aga minu poolt ka selle eest müts maha.
Mäletan, kuidas ma temaga kolmandal kursusel elektri ja magnetismi hinde pärast maadlesin ja mitte just kõige elegantsema soorituse järel pani ta mulle küll D, aga sapistes kommentaarides ei hoidnud ta ennast tagasi. Mõru mekk jäi hinge ja oli hinges kuni selle hetkeni kui ma teda telekas räppimas nägin. See oli justkui palsam minu haavadele mis elektri ja magnetismi aegadest valusalt veritsesid.
Austan Tarkpead kui füüsikut ja pedagoogi ja soe soovitus siitpoolt on jätkata sissetallatud rada. Teadust teeb mees suurepäraselt, näitlemist...eeh, not so much.
Et siis minu ravis see film natukene tervemaks küll.
Kuigi ma siin kiidan orgunni ja tööd, mis sellesse filmi läks, tahaksin lõpuks ikkagi lisada, et terviklik lõpplahendus oli õudne saast. Indie või mitte, aga väikese eelarve, amatöörnäitlejate ja piiratud tehniliste vahenditega ei ole võimalik teha klassikalises mõttes muusikali, mis oleks hea või isegi talutav. Tubli üritus, aga kui kõva eelarvet ja tegijaid taga ei ole, siis päästab originaalsus ja sisu. Kõigi filmi tunnustega Tudengimuusikalis ei täheldanud kumbagi.

Ja et hirmsaid asju peast välja saada, üks muusikaline lugu teile. Aktuaalne, kooliteemaline.


Lõpetuseks tahaks tervitada Blogjobi lugejaid Riigikantseleist, Põllumajandus- ja Haridusministeeriumist, Pelgulinna Haiglast ja Eesti Politseist. Tore, et teile meie üritus meeldib ja selge see, et intelligentne inimene vajab intelligentset meelelahutust, aga kas see ikka on eetiline tööajal, maksumaksjate raha eest porno- ja muusikateemalisi postitusi lugemas käia?
Mitte, et ma mingi moraalijünger oleks...maksumaksja pigem ja halba karmat kardan ka. Juhime teie tähelepanu kõrvale - lapsed jäävad koolis lolliks, kuritegevus kasvab, patsiendid ei parane, vili ikaldub ja midaiganes see Riigikantselei teeb...see jääb ka tegemata.
Olge tervitatud ja jõudu tööle :) Käige ikka lugemas, meil on hea meel selle üle.