Kui ma kuskilt VEEL kuulen väljendit "Eestlane on niii kade!" või "Eestlase lemmiksöök on ikka teine eestlane!" või "See on see eestlaslik kadedus!", siis ma löön ütlejale kahvli silma.
Eestlased on edukad tänu orjalikkusele, mis emapiimaga edasi kandnud. Ori teatavasti mandub, eriti eetiliselt ja kui on tegu moraalitu isendiga, siis ta sööb teise ära, kadetseb ja paneb jala ette. Miks sa tõde näha ei soovi? Igas halvas on ju ka hea külg olemas - see toob agoonia kiiremini esile. Kuid keskenduda vaid heale ei saa selle tõttu, et siis halb salaja veelgi suureneb - tasakaaluks on tarvis mõlemit märgata. Sina aga soovid peksma hakata ja halba veelgi suurendada!?
Ma ei oska sellevõrra vene keelt. Ma oletan, et venekeelsed kommentaarid olid kultuursed ja viisakad, aga sa võid mind parandada, eksole. Kas me hakkame nüüd meediaanalüüsi või rahvuse kohta meelevaldseid üldistusi tegema?
a ma avastasin üks hetk, et on tekkinud uus tüüp "vinguvaid eestlasi". needsamad, kes vinguvad selle üle, et eestlased vinguvad. päris naljakas muarust.
Ehteestlaslikult sai öeldud, kuid mida siis? Mis on probleemi tegelik olemus, kas asi on kuulmises, väljendites endis või nende kasutamise rohkuses? Variante on ju mitmeid. Näiteks kui eelpool loetletud lauseid lugeda/kirjutada, kas siis kahvliga varustatud käsi silmnäo poole ei liigu?
Näedsa siis. Väljendite kasutamise rohkus kohta ja põhjust valimata on see, mis veidi häirib. Stereotüübid ikka mingitel alustel kujunevad, aga laused "soomlased on kõik lollid aeglased põdrad", "välismaa mees on iga kell etem kui eesti mees", "mustad ongi kõik laisad" või "eestlane jah on niiiii kade alati!" jätavad ütlejast pigem veidi lollaka mulje, kui näitab tema peent rahvustetundmist.
Vastus viimasele küsimusele: kui sa ise antud lauseid kirja paned, siis ei, sa ei pea ennast silma kahveldama.
"Ei seda ega teist. Lihtsalt tahan öelda ka, et millele end pühendad (kolkiandmisele näiteks) , seda ka saad."
Kuidas sa, Tiiu, nii negatiivne oled? Kui kolkiandmisele pühenduda, siis saab loodetavasti ikka vähemalt sama palju kolki anda, kui kolki saada. Vähemalt hea õnne korral. :D
Ah, tead täiesti mõtetu oma närvidel lasta talluda seal blondiblogis. Seal võibki kraaklema jääda, mina ei vaevu üldse, sest seleta sellele kanakarjale, mis praktilisuse ja kadeduse vahe, mitte kuhugi sellega ei jõua...
Krt. Olen siiamaani elanud teadmisega, et musta nahavärviga inimesed on..mm..orienteeritud oma töö efektiivsuse optimeerimisele, tuntava kaldega personaalsete väljundite eelistamisele. Sai vist korrektne? Vene rahvusest inimestega laabub mul koostöö alati paremini. Soomlased on lahedalt rahulikud ja positiivsed tüübid, erinevalt ntx norrakatest, kes kohati on kuidagi ülbed-üleolevad. Mingi värk nende rasside, rahvuste ja iseloomujoontega siiski on. Iseasi, kui kosher sellise teadusega tegelemine tänapäeva kiirelt muutuvas, multikulti-maailmas ka on.
Kui väljendi "eestlase lemmiksöök on teine eestlane" peale ütleja silmamuna kahvli otsa haarata, siis digimuutub bulbus oculi silmakoopast irdumise hetkel toiduks (kahvli otsas, onju?) ja toiduga ei mängita - ema teab! Niisiis, selleks, et lause endiselt väär oleks, tuleb kahvitäis värsket sööki sisse sööta mitte-eestlasele. Pisiasi, aga paluks siiski arvesse võtta!
Mulle meeldivad siin neegrid isegi rohkem, sest nad on orienteeritud inimeseks olemisele. See on restoran, nii et töö saab ikka tehtud, nälga keegi ei jää, aga selle kõrvalt leitakse ka aega naeratada ja nalja teha ja niisama juttu ajada, mitte ei ole nägu pidevalt vingus.
21 comments:
Päris eestlaslik purse, peab ütlema.
Eestlane on niiii aeglane
Sk, minus on seda eht-eestlaslikku viha.
Eestlased on edukad tänu orjalikkusele, mis emapiimaga edasi kandnud. Ori teatavasti mandub, eriti eetiliselt ja kui on tegu moraalitu isendiga, siis ta sööb teise ära, kadetseb ja paneb jala ette. Miks sa tõde näha ei soovi? Igas halvas on ju ka hea külg olemas - see toob agoonia kiiremini esile. Kuid keskenduda vaid heale ei saa selle tõttu, et siis halb salaja veelgi suureneb - tasakaaluks on tarvis mõlemit märgata. Sina aga soovid peksma hakata ja halba veelgi suurendada!?
Soovin jah! Jagatud rõõm on teatavasti kahekordne rõõm ja jagatud halb on kahekordne halb.
Pealegi teen ma niimoodi meie orja-kommjuunitile suure heateo, panen kõik inimesed seda toredat halba märkama.
Moraal mulle meeldib muide väga, moraalsed inimesed on toredad, neid on hea kottida.
Loe kommentaare kahes kohas, esiteks delfis, kus eestlased kommenteerivad:
http://www.delfi.ee/news/poliitblog/priit/priit-toobal-delfi-poliitblogis-kuum-suvi-toob-meile-ullatusi.d?id=49480809&com=1
ja seal:
http://blog-vinokur.livejournal.com/13633.html#cutid1
Ma ei oska sellevõrra vene keelt. Ma oletan, et venekeelsed kommentaarid olid kultuursed ja viisakad, aga sa võid mind parandada, eksole.
Kas me hakkame nüüd meediaanalüüsi või rahvuse kohta meelevaldseid üldistusi tegema?
Ei seda ega teist. Lihtsalt tahan öelda ka, et millele end pühendad (kolkiandmisele näiteks) , seda ka saad.
;-)
Oh seda sügavust.
Absolutely l on täna lihtsalt üks selline virisemise päevakene kui muru on must ja päike punane.. :)
Eestlaslik negativism ikka.
a ma avastasin üks hetk, et on tekkinud uus tüüp "vinguvaid eestlasi". needsamad, kes vinguvad selle üle, et eestlased vinguvad.
päris naljakas muarust.
Mh..no aga rahvustel, nn suurt pilti vaadates, ju on mingid iseloomujooned?
V6i hoopis rassidel?
Ehteestlaslikult sai öeldud, kuid mida siis? Mis on probleemi tegelik olemus, kas asi on kuulmises, väljendites endis või nende kasutamise rohkuses? Variante on ju mitmeid. Näiteks kui eelpool loetletud lauseid lugeda/kirjutada, kas siis kahvliga varustatud käsi silmnäo poole ei liigu?
Näedsa siis. Väljendite kasutamise rohkus kohta ja põhjust valimata on see, mis veidi häirib.
Stereotüübid ikka mingitel alustel kujunevad, aga laused "soomlased on kõik lollid aeglased põdrad", "välismaa mees on iga kell etem kui eesti mees", "mustad ongi kõik laisad" või "eestlane jah on niiiii kade alati!" jätavad ütlejast pigem veidi lollaka mulje, kui näitab tema peent rahvustetundmist.
Vastus viimasele küsimusele: kui sa ise antud lauseid kirja paned, siis ei, sa ei pea ennast silma kahveldama.
"Ei seda ega teist. Lihtsalt tahan öelda ka, et millele end pühendad (kolkiandmisele näiteks) , seda ka saad."
Kuidas sa, Tiiu, nii negatiivne oled? Kui kolkiandmisele pühenduda, siis saab loodetavasti ikka vähemalt sama palju kolki anda, kui kolki saada. Vähemalt hea õnne korral. :D
Ah, tead täiesti mõtetu oma närvidel lasta talluda seal blondiblogis. Seal võibki kraaklema jääda, mina ei vaevu üldse, sest seleta sellele kanakarjale, mis praktilisuse ja kadeduse vahe, mitte kuhugi sellega ei jõua...
Krt.
Olen siiamaani elanud teadmisega, et musta nahavärviga inimesed on..mm..orienteeritud oma töö efektiivsuse optimeerimisele, tuntava kaldega personaalsete väljundite eelistamisele.
Sai vist korrektne?
Vene rahvusest inimestega laabub mul koostöö alati paremini.
Soomlased on lahedalt rahulikud ja positiivsed tüübid, erinevalt ntx norrakatest, kes kohati on kuidagi ülbed-üleolevad.
Mingi värk nende rasside, rahvuste ja iseloomujoontega siiski on. Iseasi, kui kosher sellise teadusega tegelemine tänapäeva kiirelt muutuvas, multikulti-maailmas ka on.
Kui väljendi "eestlase lemmiksöök on teine eestlane" peale ütleja silmamuna kahvli otsa haarata, siis digimuutub bulbus oculi silmakoopast irdumise hetkel toiduks (kahvli otsas, onju?) ja toiduga ei mängita - ema teab!
Niisiis, selleks, et lause endiselt väär oleks, tuleb kahvitäis värsket sööki sisse sööta mitte-eestlasele.
Pisiasi, aga paluks siiski arvesse võtta!
Mulle meeldivad siin neegrid isegi rohkem, sest nad on orienteeritud inimeseks olemisele. See on restoran, nii et töö saab ikka tehtud, nälga keegi ei jää, aga selle kõrvalt leitakse ka aega naeratada ja nalja teha ja niisama juttu ajada, mitte ei ole nägu pidevalt vingus.
Post a Comment