Umbes pool aastat tagasi taasavastasin enda jaoks kunagise lemmikbändi Valgevenest, kes üheksakümnendatel lõid oma joodikupopiga Venemaal kõvasti laineid ja eks nad ole siiamaani väga tuntud sealpool piiri. Vahepeal on bänd muidugi tõsised muutused läbiteinud ja kunagised pop-artistid on ennast kiilakaks ajanud, täistätoveerinud ja teevad poppmuusika asemel valdavalt poliitilise sõnumiga muusikat, mille stiiliks asjatundjad määratlevad ska core. Pole kunagi suurem asi stiilispetsialist olnud, aga pärast mõningast kuulamist tundub, et uues kuues on asi oluliselt parem kui varem.
See lugu, mida ma siin jagan, ei ole üldsegi mitte kõige parem lugu neilt minu meelest, aga ta on eriline selle poolest, et nad laulavad seda enda emakeeles. Oma võrdlemisi pika eluea jooksul pole ma kuigi palju valgevene keelega kokku puutunud ja ega ma sellest suurt midagi ei teadnud ka, sest tundus, et sealmaal räägivad kõik vene keelt. Aga näed on oma keel olemas ja mulle on alati igasugused vene keele derivaadid meeldinud ja neid kuulates püüan ikka aru saada, millest jutt. Üllatavalt palju on slaavi keeli, millest vene keele baasil tegelikult aru saab. Näiteks serbo-horvaadi keel, mis kirjapildis tundub täiesti loetamatu, aga kui sa sõnadel jätad alles täishäälikud ja täishäälikute vahel asuva viietähelise kaashäälikurea taandad üheks kaashäälikuks, moodustub täiesti arusaadav venekeelne sõna.
Lapsepõlves oli meil üks mängukaaslane kes käis meie maakodu lähedal suvitamas ja oli pärit Ukrainast. Üritas küll vene keelt rääkida ja kõik said aru, aga see oli nii veider, et me lõpuks loopisime teda ikka kividega, sest tundus kuidagi normaalne, et teistsuguseid inimesi ei pea tolereerima. Ja kui ukraina lapsel veri väljas oli, sain mina ketukat, sest Eestist pärit inimesed on kõik fašistid. See nüüd selleks, eks kui ma oma praeguse vene keelega venemaale läheks, saaks ka ilmselt kiviga, sest meie tore riik on mind nii äraassimileerinud, et omaenda emakeel on nii koleda aktsendiga, et ema ka ei tunne telefonis ära enam. Oleks siis eesti aktsent, aga krt mingi kole läti aktsent on vene keelel. See on muidugi omaette pikem lugu mõneks teiseks korraks.
Aga Lyapis Trubetskoi'le retsept selle eest, et suure poppedu järel pole oma emakeelt ära unustanud. Täpselt muidugi ei saa aru, miks nad neegrid sellesse videosse laulma panid, aga eks see ole mingi kõrgem kunst, millest minu väike aju aru ei saa.
Kes vähegi vene keelt mõikab, soovitan ka nende verbaalselt võimeka ja piiritult targa laulja Sergei Mihalok'i intervjuusid tuubist vaadata. Mehel on ainulaadne võime anda küsimusele sama loll või tark vastus kui see küsimus ise parajasti oli. Täielik absurdihuumori klassika.
Lugu ise siis. Traktorite vabadusest laulavad. Kah oluline:
Olev, kas sa neid Szigetil nägid? Kui jah, siis kuidas oli?
3 comments:
Päris veider.
Seega lahe.
Tnx harimise eest.
Kuulake ikka muusikasoovitusi. Ma harimise mõttes neid siia panengi :)
noh läks nagu tihti festivalidel läheb - ei näinud :)
ma panin peaagu kõik pundid vist kirja, keda nägin.
Post a Comment