Nädala teemad

Mõtlesin siin, et teen kokkuvõtte viimasest aastast. No teate küll – nagu on kombeks staarblogijatel ja vähem-staarblogijatel. Igaljuhul tuleb välja, et ma ei mäleta möödunud aastast hetkel suurt midagi. Ei olnud mälus koguaeg – lihtsalt olen vanaks jäänud vist.

Aga kuna plusse ja miinuseid on vaja, et respektaabel blogija olla, siis viimast nädalat ma õnneks veel mäletan.

Alustame loomulikult sellest, mis sitasti on. Mööda Euroopat möllavad ringi väljamaiste nimedega naisterahvad(kui ma ei eksi, siis Ursula saabus eile Tallinna ja PMSib ilmselgelt täiega). Hell hath no fury like a woman scorned, või kuidas see oligi. Mulle muidu talv meeldis. Enne kui ma Tallinna kolisin. Katustelt lükatakse suurtes kogustes lund alla ja hoiatuslinte ei ole. Õnneks kukkus mulle täna peale väga väike labidatäis pehmet lund. Praktiseerisin seepeale oma nappi roppustest koosnevat vene keelt. Juba kaks nädalat võitlen palavikuga, mis ei lähe ära. No ei lähe. Tänasest katsetan uut taktikat – ignoreerin olukorda. Eks näis siis. Erakordeid teadaandeid ei ole kuulnud, aga bussid liiguvad ilmselgelt vabagraafikus.

Meele teevad heaks kõik need inimesed, kes lumelabidatega tänavatel rahmeldavad. Pisar tuleb silma – nii ilus on. Sama zen kui voolav vesi või elav tuli – tõsijutt! Vahepeal kaalusin pingile istumist ja jälgimist, aga õnneks jõudis kohale, et kuuma kohvitassiga lebotada ja miinimumpalga eest rabelevaid inimesi vaadata ei ole väga viisakas – isegi kui sa ise miinimumpalka saad.

Ja tänane päike minu päevas on kindlasti Mari-Leenu blogi – tänks Tosha. Palun pane mulle fesarisse nüüd see nunnukate kõrvarõngaste link ka, et elu ilus oleks. Tänks.