Rutsi reis ehk Eesti jooma eripära

Pole kunagi suurem asi arvustaja olnud, aga tagamõttega oma emotsioonid siia kirja panna, ma selle filmi ette võtsin.
Nägin antud teose DVD-d pika aja vältel müügil nii tanklates kui ka supermarketites ja paaril korral isegi kaalusin selle soetamist. Ütlen kohe alguses, et ainuke positiivne emotsioon filmist ongi see, et oma raske tööga teenitud raha ei kulutanud.
Pika hambaga ütleks, et tegemist on žanriliselt road-movie poole püüdleva sitalt sooritatud ponnistusega, kus seltskond tüüpe võtab ette road trip'i Rumeeniasse, kus asub muinasjutuline linn Bukarest, mis erinevatele allikatele tuginedes on tituleeritud seksipealinnaks.
Film ongi rohkem teel olemisest ja teel olemise raskest vaevast, kus tuleb palju juua ja minu arvutamist mööda pidi Ruts isegi kolm putukat ära sööma. Ja ongi kogu filmi plot.
IMDb'st lugesin, et esialgu polnud plaanis filmi teha, aga režissöri-härra avastas pärast reisi, et tal on kolm tundi "väga naljakat" materjali ja kõigi madalalaubaliste filmisõprade rõõmuks pakiti "parimad palad" kokku "filmiks".

Nagu ka AbFab Villu Parveti raamatut lugemas asudes, ootasin minagi filmist midagi täiesti ajuvaba, võigast ja ahhetamapanevat. Ei ole ju tegelikult kuigi kõrged ootused? Mitte midagi seesugust seal ei ole.
Läbiv rõhuasetus on sellel, mihuke läbu ikkagi bussis on - pikk plaan konide ja pudelitega kaetud bussipõrandast kommentaaridega "Mine m*nni, odav pask, täitsa v*ttus naa*ui, kui s*tane me buss on".
Valatakse teineteisele õlut pähe ja topitakse näppu perse.
Jah, näpp perses teemaga seoses, jõuaks selle seksipealinna juurde tagasi. Kuigi minek on seksipealinna ja ootaks, et ka sündmusi mis on seksiga kasvõi kaugeltki seotud, kuidagigi kajastataks, ei ole seal seksist mitte pussu haisu ka. Ma läheks isegi nii kaugele ja ütleks, et ainuke, kes filmi testosterooni ja maskuliinsust vähegi maandab, on üks peategelastest, kellel on pikad juuksed ja vuntsid. Nagu üks keskmine Rumeenia naine või nii...

Lõpuks ma pean kurvastusega tõdema, et kuigi mõnel pool foorumis on inimesed mokaotsast poetanud sõnu kultusfilm ja ka torrentitesse jõudmine nagu räägiks selle kasuks, ei ole tegu mitte mingil juhul kultusfilmiga ja ka kõige suurema pingutusega on elementaarsemad filmi tunnused väga raskesti leitavad.
Ma võdleks nähtut vaimse puudega lapse joonistusega. Vaatad seda sigrimigrit ja ei saa aru, on see nüüd president või pilvelõhkuja. Südames hakkab kuidagi hästi kurb ja tahaks pildi kuskile sahtli põhja peita, et silma alt ära saaks. Vabandagu mind nüüd kõik need vaimse puudega lapsed selle võrdluse eest.

Ja ma tean, et pärast nõnna halvustavat arvustust, tahaks osad teist ka oma silmaga veenduda, et kas tõesti oli nii halb. Ei soovita! See pole kaugeltki nii halb film, et võiks juba natuke hea olla. Vaadake Seksi ja linna vms. Või kui tõesti soov on vastupandamatu, siis jumala eest ärge seda ostma küll minge - seeläbi toetate filmitegelaste karskeid eluviise. Laenake sõbralt või tõmmake torrentist.
Filmiga seoses painab mind tagantjärgi kaks küsimust:
1) Vaatamiseks kulunud elektri tootmine saastas kindlasti keskkonda ja ma tahaks teada, kuhu ma peaks raha kandma, et seda korvata. On meil Eestis saastekvootide toetusfond? Kui ei ole, siis järgmise aasta Jõulutunnel võiks selleteemaline olla.
2) Kuidas kurat see film jaekaubandusse jõudis? Ma natuke tean, kuidas toidukaubad supermarketitesse müüki jõuavad ja pole üldse lihtsate killast see oma toote letile saamine. Kas filmide osas mingigi tsensuur eksisteerib? Kui jah, siis leian, et kaubanduskettide, kus see film müügil oli/on, juhatused peaks päevapealt tagasi astuma. Rahval on toidupoodide pakutava sortimendi osas teatav usaldus kujunenud ja mina leian, et kõigist ümbrisel olevatest hoiatustest hoolimata, on tegemist tarbija sulaselge petmisega.
Mul on üks tuttav, kes kunagi ostis poest seljankat, sõi supi ära, sittus purki ja viis sama purgi samasse supermarketisse tagasi. Tol ajal ei old veel triipkood nii laialt kasutuses ja tõenäoliselt ostis mõni pahaaimamatu endale purgitäie ehedat pohmellisitta. Sama lugu ka selle filmiga. Vahe on ainult see, et sitta oli üks purk, aga filmi tiražeeriti ikka oluliselt suuremates kogustes.