Esiteks, sarjast "AbFab ei oska osta" vol mitu: seoses sellega, et saabunud on talv ja lumi, läksin poodi mütsi ostma. Ostjana olen ma nagu lollakas teismeline: ma ei tea, mida ma tahan, aga ma olen väga kindel selles, mida ma ei taha.
Mütsid olid kas liiga suured, liiga väikesed, liiga sportlikud, nokaga, tutiga, paeltega, lehvide, litrite või lipsukestega (kõik eelmainitu vastunäidustatud), valet värvi (mitte just seda halli varjundit, mida ma tahtsin), või "liiga kootud".
Müts jäi ostmata.
Ostu-retk päädis sellega, millega alati, ehk siis vedasin õllepoest koju paar belglast ja ühe soomlase, sest tuli selline humala-paugu isu.
Veel paremate uudiste sarjast see, et minu varajane jõulukink tuli lõpuks kohale. Kuna estimated delivery date oli 22. november, olin suhteliselt kindel, et mingi Royal Maili lohv loeb nüüd häbematult mu "Generation Killi", aga ilmselt oli see postiteenistus neil lihtsalt aeglane. Halleluuja!
Ja kuna mul on nii hea tuju, siis filmiarvustus jääb teiseks korraks. Tegime nimelt korraliku naisteõhtu (rummiga) ja vaatasime ära "Breaking Dawni" selle osa, mis enam kinos ei ole.
(Jah, oli õudne.)
(Ei, ma ei tea, mis mind sunnib nende asjade kallale. Ilmselt morbiidne huvi ja tahtmine nalja saada.)
2 comments:
Hah, kah mure. Ma'i suuda t-särkigi soetada, kõik on sitt või liiga kallis või valesti valgustatu või :(
Kle, aga pane tõesti mõni link sellest, millist mütsi sa tahaksid siis. Nägin täna ühte tüdrukut päris kena halli mütsilotuga, mõtlesin, et peaks selja tagant ära rabama, aga siis tuli meelde, et selle kohta oleksid sa nagunii öelnud, et "liiga lotu".
Post a Comment