Friday, November 23, 2012

Tere, suvi ehk jälle Fifty shades ehk naiselikel teemadel

Ei, me ei ole surnud. Me lihtsalt ei viitsi kirjutada.

Esiteks, lõpuks ometi on sajandi suurteos tõlgitud (väga halba) eesti keelde. Tänu sellele on blogjobi vastavat arvustust palju lingitud. Ma ei oleks eluski arvanud, et Perekoolist nii palju feimi tuleb. Tänan, Perekooli tundmatud inimesed.

Teiseks, mingitel veidi nagu naiivsematel meestel on arusaam, et "see raamat paljastab meile naiste sisemaailma". Ma ei tea, mis ma ära teeks, et üldsusele selgeks teha, et ei: kõigil naistel ikka ei ole sellist sisemaailma. Päriselt ka - kõik naised ei arva, et on jõle romantiline ja ropp seksikas, kui mees su e-maile loeb ja oma turvadel sind jälitada laseb, sest raisk, sa käisid sõbrannaga veintsi joomas või midagi sellist. Võib-olla keskmine mees jällegi arvab, et keskmise naise unistus on ilgelt rikas ilus mees, kes hoolitseb selle eest, et naine ei peaks kunagi mõtlemise raske tööga tegelema, ja kes naise mõttetu inina peale tal suu kas raha või oma suurt riista täis topib, aga jällegi: päriselt ka, kõik naised ei ole sellised. Lausa kõik naised, keda mina tean, on hoopis teistsugused.

Ühiskondlik debatt olulistel teemadel, nagu "kas pealkiri peaks olema "Viiskümmend halli varjundit" või "Halli viiskümmend varjundit" või kas selle nime oleks üldse pidanud ära tõlkima" jätkub. Suur kirjandus on läbi aegade lugejaid inspireerinud.

Ma saan aru, et selle saasta üle saab palju nalja teha ja väga palju nalja ongi saanud, aga tegelikult on asi ikka päris masendav.


Kolmandaks, kui naistest ja meestest rääkida, mingi Rentsi sõbranna leidis lause peale "tahtsime kõrtsi minna, aga AbFab oleks seal vist oma sõjaseriaalidest rääkinud..." et "mina arvasin, et AbFab on naissoost".
Ma tahaks kommentaariks öelda, et kui AbFab aeg-ajalt kirjutab, et käis linnas kleiti ostmas ja elab kokku inimesega, kelle nimi on Anton, siis võib pigem oletada, et ta pigem on naissoost, isegi siis, kui talle väga meeldivad erinevad õlled ja seriaalid sõjast ja kirjandus Teisest maailmasõjast. Seda on raske uskuda, aga osad naised ongi sellised imelikud.

P.S Loomulikult kirjutas selle raamatu inglane, sest Grey ei ole Gray.

6 comments:

Rents said...

Pean mainima, et mina pole austet proua Abfabi kordagi kleidi ega seelikuga näinud. Kui mõtlema hakata, siis tema ilmselt mind ka mitte.

Aga me oleme siin väga võrdõiguslikud, sõbranna oleks olnud valmis uskuma ka seda, et sa oled gei. Või transvestiit. Kuigi tegelikult ta lihtsalt ei mõtle, ta on selline "sügavalt naiselik" naine, et kui ta poes müüja käest teksaseid küsis, saadeti ta meesteosakonda. :D

Ivš said...

Peab mainima, et seoses selle raamatu tõlkimisega olen ka mina seda arvustust ikka tsiteerinud. :)

luize said...

Just väitlesin ükspäev sõbrannaga, kes seda teost mulle soojalt soovitas. Mitte eestikelset küll, see olla paha. Aga inglisekeelne väga hea. Õnneks on mul praegu Mats Traadiga pisavalt maadlemist, et sain selle taha pugeda. Muidu veel sõber solvub või midagi.

Aga nii see kuulsus ju tulebki, tasapisi ja lööb välja, kui sa seda kõige vähem ootad.

notsu said...

apropoo, pervocracy blogis kiruti, et cosmopolitanis on selle õnnetu "50 varjundi" antud kahtlasi soovitusi kodus järele proovimiseks. stiilis "kui su boifrend duši alt tuleb, siis laksa talle harjaga vastu reisi. Märg nahk on tundlikum!"

ja igaks juhuks ka selgitati, miks see ei ole hea soovitus:

"That's not a sexy surprise, Cosmo. That's battery.

God damn it. Consent is not some advanced detail that you can skip over because you're writing for a casual audience. Consent is fundamental."

Postitaja kirjutas isegi cosmosse lugejakirja, aga nagu arvata, jäi see mõjuta, tagajärjeta, avaldamata.

notsu said...

*õnnetu "50 varjundi" ainetel*

Absolutely Fabulous said...

No Cosmos on läbi aegade mingit sürrealismi viljeletud selles liinis.

Kunagi seitsmekümnendatel seal kirjutati, et naised, suudlus on seksikam, kui sa suudeldes ka oma sõrmed mehele suhu topid.
Hiljem nad tunnistasid ise, et ei teagi, mida me mõtlesime selle all päris täpselt...


Headest ja halbadest tõlgetest nii palju, et sitast teatavasti pirukat ei tee ja ma ei tea, mis maailmas see eestikeelne tõlge justnimelt kõige kurja juur on. Loll on ikka igal maal loll.