Friday, December 21, 2012

Hea uus ilm

Täna oli väga tore päev, sest lootust on, et lõppeb massimeedia reostamine mõttetute teemadega sellest, kuidas ja täpselt milliseid füüsikaseadusi eirates maailmalõpp ikka tuleb. Teatud väljaannetes ollakse muidugi asjast veidi rohkem vaimustuses kui teistes.
Näiteks ajakiri "Naised", kus on alati kaldutud kajastama kõike, mida silmaga ei näe ja käega ei katsu (ja mida teadus ära tõestada pole suutnud, aga osad inimesed lihtsalt näevad noh), oli pea terve numbri pühendanud mitte vana aasta kokkuvõttele või muudele maistele teemadele, vaid loomulikult detsembri tipphetkele ehk "me kõik sureme hirmsat surma, välja arvatud rotid, prussakad ja need, kellel on piisavalt kalmuküünlaid varutud."

Teemal oli intervjueeritud mitmeid spetsialiste, kes avaldasid arvamust, mis täpsemalt juhtub.
Sellega seoses tahaksin esitada kaebuse. Kuhu on kadunud kõik see ullikeste ja hullukeste kari, kes on rahvale terve aasta jooksul ajudele käinud erinevate apokalüptiliste stsenaariumitega? Ma mäletan väga selgesti, et näiteks üks tuntud (aja)kirjanik pühendas terve pika blogisissekande sellele, kuidas suvel 2012 toimub päikeseplahvatus, mille tagajärjel elektrisüsteemid süttivad põlema ja majad põlevad maha, v.a "need, mis on nii ehitatud, et sealt saab kohe juhtmed tagant võtta"; siis sügisel mingil ajal muutuvad maa magnetpoolused ja millalgi peatub Maa pöörlemine ja siis tulevad suured katastroofid ja tornaadod ja maavärinad ja üleujutused. Postituse autoril polevat eriti midagi karta, sest ta maja olevat sellise kõrge koha peal, et sinna tulvavesi ei ulatu. Ka on varutud kalmuküünlaid (need põlevad kaua) ja üht-teist head manti veel. Sinna juurde kuulus ahastus, et miks valitsused midagi ei tee, et rahvast selleks ette valmistada, ometi on see teave ju ammu avalik ja inglid ja saadikud käivad maad mööda ringi ja levitavad seda?
Suvi tuli ja läks ja minu arust oli kogu aeg suhteliselt valge, isegi öösiti, nagu see Eestis kipub olema.

Pärast neid terve mõistuse piire ületavaid meeleavaldusi ootasin huviga, kuidas ennustajad ise tähtsa päeva saabudes asja kommenteerivad. Et kas on näiteks pettunud, et me ikka kõik elus oleme ja mingit kosmoselaeva pole ilmunud või mis iganes seal juhtuma pidi. Ootusärevusega asusin lugema, aga minu pettumuseks oli terve "Naised" täis arvamusi stiilis "see muutus on pigem energeetiline" ja "tegelikult on juba toimunud drastilised muutused!" ja "võimalik, et see õige paailmalõpp tuleb ikka mingil muul ajal."

Huia bella! Küsiks siis üks ajakirjanik mõnelt energomehelt või naiselt, et kuhu jäi see deliirium gravitatsiooni kadumise kohta, ah?

Teiseks mind üllatas veidi arvamusliidrite valik: küsitletud oli igat sorti šamaane, selgeltnägijaid, nõidu, teadjanaisi, muuhulgas ühte härrat, kes oli pärjatud müstilise tiitliga "energomees", ja kirsiks tordi peal ka Ženja Fokinit. Viimase üle mul on siiralt hea meel, nimelt oli tema ainus, kes andis asjalikku nõu: sööge tatart, see on hea ja aitab alla võtta.
Alla võtmise kohta ma ei tea, aga tatar on tõesti suurepärane, eriti siis, kui tema jumalikku maitset mingite mõttetute lisanditega ei solgita.


Pan-galaktilised tervitused kõigile, kes talvise pööripäeva jälle üle elasid. Ja kui on kange tahtmine kõrgemate jõududega suhelda, siis see onu aitab:







No comments: