Prometheus

Jätkame AbFabi filmiblogi.

Vaatasime eile perekondlikus seltskonnas kahte filmi. Pärast tekkis elav arutelu, kumb on halvem: kas Snow White And The Huntsman või Prometheus. Ma hääletasin viimase ja Tosha muidugi esimese poolt. Mõlemad olid lollid ja tekitasid hirmsa tahtmise arvustada. Mõtlesin alguses teha reaalajas arvustuse, aga kuskil 2:57 ja 3:04 vahel sai kõrini ja üleüldse jõudis kohale, et nüüd ma pean lolli filmi teist korda vaatama. Nii et ma pigem lihtsalt jutustan asja ümber - niimoodi erapooletult, et kõik saaks ise hinnata, oli siis hea film või ei. Kes varem vaadanud ei ole, aga tahavad näha, ärge lugege - ilmselgelt ma spoilerdan ära selle soperdise teie jaoks.

Niisiis, Prometheus:

Ühesõnaga, kunagi AEGADE ALGUSES (Hollywood ei täpsusta) tulid maa peale tulnukad ja lõid siin inimese. Protsessi täpselt ei näidata, ega see dokumentaalfilm ei ole. Sellele aga saavad lähemas tulevikus (aasta on 2091 või midagi) jälile kaks arheoloogi, kes kaevavad igat sorti antiiktsivilisatsioone välja ja leiavad seina- ja koopamaalingutelt teatud sarnasusi. See on piisav, et panna mingile suurkorporatsiooni omanikust vanamehele pähe mõte minna otsima kauget planeeti, kust kollid või siis superinimesed pärit, ja neilt küsida elulise tähtsusega küsimusi (kes me oleme, kust me tuleme jne). Aga kuna see on Hollywood, siis filosofeerimise peale aega ei raisata.
Kosmoselaev lendab tundmatusse tähesüsteemi, kus on sobivalt üks gaasiplaneet, millel on sobivalt üks kuu, kust superinimesed tunduvad pärit olevat. Pardal oma ala parimad teadlased ja üks väga kõrgtehnoloogiline robot (Michael Fassbender), kes on ära õppinud superinimeste keele (kustkohast???) ja üldse peaks uues keskkonnas imehästi orienteeruma.
Järgnevalt käituvad teadlased äärmiselt teadlaslikult: nad kolistavad oma lennumasinaga võõra ja eeldatavalt väga kõrge arengutasemega planeedi atmosfääri ja hakkavad seal sihitult ringi lendama. Et kas paistab kollikeste maju või ei. Ja peavad juba mõne minuti möödudes kurvalt nentima, et "andurid ei näita siin elumärki". Kuni muidugi märkab pea-arheoloog mingit objekti, mis EI SAA olla tekkinud niisama, vaid peab olema kellegi ehitatud.
Muidugi tal on õigus ja asja asutakse kohe lähemalt uurima. Teadlastele kohaselt ei vaevuta ka sel momendil mingit kaugjuhitavat seadeldist laevast välja laskma, vaid pannakse ülikonnad selga ja kablutatakse hurraaga objekti suunas minema. Ainsale mehele, kes relva kaasa tahab võtta, tehakse selgeks, et see siin on teaduslik ekspeditsioon, meil ei ole relvi vaja.

Sel hetkel tekkis mul küsimus, kas Ridley Scott on üldse ühtegi teaduslikku ekspeditsiooni näinud.

Seltskond jõuab imelikku ehitisse, ja seal miskipärast laseb üks tüüp haruldase vaimuvälgatuse tulemusena lendu kaks minidrooni, kes kogu struktuuri seestpoolt ära kaardistavad. Kaart ilmub, kuna kõik on väga high-tech ja teaduslik, kohe kosmoselaevas kolmemõõtmelisena nähtavale, aga keegi maha jäänutest ei vaevu seda eriti vaatama.

Järgmiseks avastavad teadlased, et andurite lugemi järgi on koobastikus miskipärast Maa atmosfäärile üsna lähedased tingimused. Järgmiseks - arvasite õigesti! - kisuvad kõik kohe kiivrid peast, sest mis saaks olla ahistavam kui võõral võõra mikrokliimaga planeedil turvaliselt oma skafandris püsida. Ime, et ülikondi seljast ei kista. Küll aga karjub kõige teadlasem teadlane ameeriklaste tava kohaselt "woohoo!" - jajah, olete küll kauboid, teame-teame. Pea lõuad nüüd, enne kui mingi koll su nahka paneb, sest no mis mõtet sellel filmil on, kui mingi koll kedagi nahka ei pane või naha vahele ei roni ja seal ringi ei vingerda.
Sel hetkel tekkis mul küsimus, et kui nad võõral planeedil niimoodi käituvad, ei tea, kuidas nad neid oma kodu arheoloogilisi kaevamisi läbi võisid viia - ekskavaatoriga või?

Peagi leitakse üks surnud tulnukas/ superinimene. Kohe leiavad kaks tegelast, et nad on ainult geoloogid (mitte et nad seal mingeid pinnaseproove oleks võtnud või midagi, niisama tuterdasid ringi ja ajasid asju segamini), nemad laipu ei salli ja üldse tahavad nad nüüd kosmoselaeva tagasi minna. Kõik on rõõmuga nõus, et minge, jobud ä, rühmast lahku löömine on uue ja absoluutselt läbi uurimata planeedi puhul kõige mõistlikum asi. Niisiis kaks ameeriklast, kes kardavad laipu, hakkavad suvaliselt pimedas ringi kooserdama. Ega neid laipu seal rohkem ju ei ole. Ja ega keegi kiivrit pähe panema ikka ei kiirusta, sest noh...eeldame, et tulnuk suri vanadusse.

Vahepeal teavitab laeva maha jäänud kapten, et tuleb suur torm. Mitte et neil mingid ilma-satelliidid ammu atmosfääri oleks lastud, neil ei ole vaja selliseid asju, nad on teaduslik ekspeditsioon - lihtsalt aknast juba paistab, et pilve kisub veidi. Kõigil on evakueerumisega kole kiire - naisteadlane ütleb küll midagi stiilis "we need more time", sest ilmselgelt paneb kapten selle peale tormi seisma või midagi, aga jooksu peab ikka pistma. Läbi häda jõutakse laeva tagasi ja siis on kellelgi mahti küsida, kus need kaks geoloogi jäid. ÄÄRMISELT suure üllatusena vaatajale ei olegi mehed veel tagasi. Ah well, kõik kehitavad õlgu, soovitavad raadioside kaudu meestel kiivrid pähe panna ja öö seal urkas veeta, ja lähevad teevad siis kordaläinud päeva puhul ühe dringi. Sest noh neil on küll imetehnoloogia, mis teeb võimalikuks kauglennud kosmoses ja inimeste külmutamise mitmeks aastaks, aga üks sitane GPS kosmoseülikonna küljes oli ilmselt üleliia. Eelarve mõttes või nii.

Naisteadlannad hakkavad tulnuka pead uurima ja asuvad seda mingi imeliku elektrivoolu andva seadmega mõjutama. "Let's trick the nervous system into thinking it's still alive". Ma ei tea, kas see oleks just esimene asi, mida ma sellise leiu puhul tegema hakkaks, aga ma ei ole teadlane ka. Pea selle peale võtab ja lendab lõhki. Nüüd otsustavad eided, et võiks nagu mingeid koeproove võtta - hea mõte, suurt muud sealt enam võtta pole. Kohe avastatakse, et tulnuka DNA ühtib inimeste omaga sajaprotsendiliselt.

Seda avastust muide ei ole jagamas pea-teadlane (see lollakas arheoloog, kes esimesena kiivri peast kiskus), sest too mossitab parasjagu oma kajutis, kuna "ekspeditsioon läks luhta ja me EI LEIDNUD MIDAGI". Ilmselgelt on tegu ameeriklase-teerajajaga, kes ei rahuldu mitte millegi vähemaga kui sellega, et esimese asjana pärast maandumist võtab üks kiilakas superinimene ta põlvele istuma, paitab pead ja peab ammendava loengu teemal "Maailma ja Inimese loomine".
Aga ei ole häda! Kohe läheb põnevaks, sest pea-teadlast tuleb külastama see kõrgtehnoloogiline robot, kes vahepeal seal koobastikus grupist eraldus (miks see mind üldse ei üllata) ja salaja mingi anuma kaasa võttis. Anumas oli mingi must löga, mille mahhineeriv Fassbender nüüd pahaaimamatule teadlasele koos vodkaga sisse joodab. Ma ei tea, kas ta ise ka aru saab, misasja ta teeb, aga noh...ju tal on igav või midagi.

Varsti pärast seda tuleb naisteadlane ja räägib pea-teadlasele (kes on muidugi ta boyfriend), et aa jah muide, tulnukate DNA on meie omaga üks-ühele sama. See oli nii väike uudis, et ta ei viitsinud varem ütlema tulla. Pea lõhkumise jätab targu mainimata.

Meanwhile in idiot land: kaks geoloogi kakerdavad mööda koobastikku sihitult ringi ja suitsetavad pot'i. Ausalt. Kuni nende juurde roomab mingi kahtlane uss. Iga viieaastane teab, et see head ei tähenda, aga need kaks lähevad kohe ussut näppima. Ega nad zooloogid ei ole, kust nad peaksidki teadma. Ussu aga keerdub ühele ümber käe, murrab selle ära, pritsib teisele mingit hapet näkku nii et sellel kiiver ja nägu ära sulavad, ja tapab siis käeluu murdnud mehe parimates ulmekatraditsioonides, ehk ronib talle kosmoseülikonda, teeb seal kuti-kuti, ja siis karmauh! tüübile kurku. Põhikooli X-filesi-õhtud meenuvad otsekohe.

Järgmisel päeval vaatab pea-teadlane peeglisse...metamorfoos alaku! Kõik lähevad võõrasse ehitisse tagasi, ja temal on maru sitt olla. Silmad punased ja nii edasi. Seltskond avastab, et igal pool on mingit musta löga, ja mainitakse üksteisele, et "eile seda küll siin ei olnud" - nojah, enne eilset ei tallunud siin kamp lollakaid ringi, kes katkusid uksi lahti ja hingasid igale poole oma head Maa mikrofloorat peale. Ime, et nad maitsma ei jookse seda löga.
Leitakse kahe geoloogi laibad. Mulle tuleb üllatusena, et kõik lausa jahmuvad - ma mõtlesin, et pohhui-pohhui jätkub. Täpselt sel hetkel hakkab pea-teadlasel veel halvem ja kõik otsustavad koobastikust lahkuda kiiremini, kui sinna tuldi. Laevani jõudes selgub, et ekspeditsiooni juht (kes kes juhtub olema Charlize Theron) ei taha vaest haiget laeva sisse lasta, sest "ta on haige". No shit, Sherlock. Ega teil seal ju karantiini pole. Miskipärast on arheoloog ise sama meelt ja asi lahendatakse kiiresti ja teaduslikult: Theron laseb tüübi lihtsalt leegiheitjast põlema ja probleem lahendatud. What the fuck, eksole.

Ja siis naisteadlane avastab, et ta on rase. Sest noh...eelmisel õhtul sai selle haigega seksitud, eksole. Ja ta läheb teeb endale haigla medicine-podis keisrilõike, et see tulnukas- limuk endast kätte saada. Limuk on keskmise kalmaari moodi. Mis kuradi loogika see on? Nad on kõrbes praegu, kurat võtaks. Misasja need kalmaarid seal teevad, roomavad ringi ja otsivad randa või? Pealegi ma ei saa aru, miks naine ka haigeks ei jää, tal oli selle peletisega üks vereringe ju. Pisiasjad-pisiasjad...
Kusjuures mainida tuleb, et keisrilõike ta läheb ja teeb vastu selle roboti soove - too tahtis ta vastu naise tahtmist ära külmutada ja sellises huvitavas olekus Maale tagasi transportida: no ei ole puhas poiss see Fassbender.


Samal ajal ilmub kosmoselaeva juurde üks neist surnud geoloogidest, või noh tema kaamera, mis on kiivri küljes. Kohe ronitakse uksest välja asja uurima. Tüüp oli enne küll surnud mis surnud, aga ta on ju ikkagi ameeriklane, äkki roomas viimaseid jõuvarusid kokku võttes kohale. Aprill!!! Geoloog on vahepeal kolliks muutunud ja kargab kohe meeskonnale kallale! Teda ei võta ei ussi- (hahaha) ega püssirohi, ainult vana hea leegiheitja. Selle asja kaasa võtmine oli küll ainus tark mõte.


Üldisest kaosest ja paanikast midagi teadmata tuterdab äsja endale kirvega aborti teinud (no umbes nii see lõikus välja nägi seal) naisteadlane laevas ühte ruumi, kust avastab Fassbenderi (kes on täiesti süütu näoga nagu kass, kes koorevargil käis - tema pole midagi teinud ja tema pole midagi näinud) koos veel mõne teadlasega (neid ikka jätkub seal) ja sellesama rikka vanamehega, kes kogu ekspeditsiooni finantseeris ja kes pidi tegelikult surnud olema, nagu filmi alguses öeldi. Aga vot ei ole! Nüüd selgub ekspeditsiooni mõte: tema tahab, et suured kiilakad superinimesed "save me from death". Ma loodan, et see ei tähenda seda, mida ma arvan,et see tähendab. On loll. Mõni ime, et Jumal (kellesse ma muide ei usu) usklike palvetele kunagi otse ei vasta - päris tüütu võib olla ennast läbi närida mingi keskmise jobu vingumisest, et "anna mulle suurem auto kui naabril ja kaota mu soolatüügas ära ja aja nina sirgu" - no tõesti ei ole neil superinimestel muud teha kui seda tainast noorendada.

Igal juhul selgub, et kõik nad ei ole surnud, sest Fassbender oli urgastes ringi nuhkides näinud ühte, kes niisama mingis kastis magas või koomas oli või kes teab mida tegi. (Ja noh üleüldse on veidi veider eeldada, et KÕIK on surnud, olles planeedil umbes ühes ehitises umbes korra natuke ringi tuterdanud). Ja noh nüüd, kui on eriti selge, et väljas liiguvad mingid jõledad limus-kollid, on vaja see poolsurnud vanamees ja keisrilõike läbi teinud naine uuesti sinna koobastesse vedada, et küsime nüüd selle viimase allesjäänud kiilaka käest, et milles kühvel.

Lähevad. Äratavad kiilaka üles. See käib üllatavalt kergelt: Fassbender klõbistab kirstukaanel mingeid nuppe - ta teab tõesti kõike! - ja tüüp tõuseb ise, ronib kirstust välja. Fassbenderil kästakse nüüd küsida, miks elukad inimesed üldse lõid. Mille peale pikka kasvu kiilakas vaatab Fassbenderile hellalt otsa, tõstab ta kaelapidi üles ja väänab tal pea otsast. Selle koha peal hakkasin ma ohjeldamatult itsitama. Järgmiseks saab vanamees korraliku tutaka. Noorendamise mõttes või nii.

Ja siis selgub, et tegelikult kõik see lima, millega kokku puutudes inimesed kollideks muutuvad, ongi mõeldud Maa elanikkonnale ja kunagi need superinimesed tahtsid Maa elanikke hävitada sellega. Selle asja hablas nais-teadlane kuskil keisrilõike ja mööda koopaid tuterdamise vahepeal välja. Ma EI TEA, kuidas. Igal juhul nüüd äratasid nad kiilaka üles ja see asub missiooni täitma: ronib kosmoselaeva juhtpulti ja asub sellega õhku tõusma.

Mis kosmoselaeva? Aga sellesama, kus nad ringi on tolgendanud. Sellele on mingi suur koobastik ümber ehitatud, aga kahtlemata on see kosmoselaev. Samal ajal märkab seda ka meie laeva kapten, kes vaatab droonide poolt varem valmis kaardistatud 3D mudelit KORRA NATUKE LÄHEMALT. Ma ei tee nalja. See mudel oli neil kogu aeg nina ees, aga need tainad ei viitsinud seda vaadata. Parem ikka ise kohale minna ja igast limukaid torkida.

Ühesõnaga kõik koopas või kosmoselaevas viibivad tegelased peale selle naisteadlase on surnud või katki tehtud, ja kiilakas koll üritab surmava laadungiga õhku tõusta, et Maa poole lennata. Naine aga jookseb koopast välja ja teatab oma kosmoselaeva kaptenile, et see pahalase kuidagi peataks. Kuna neil ei ole seal laeval relvi - sest see on TEADUSLIK EKSPEDITSIOON, DAA - siis rammivad nad oma laevaga lihtsalt seda teist laeva õhus ja teevad suure-suure avarii.

Kui keegi nüüd arvas, et kiilakas koll sellest ära suri, siis ta muidugi eksib - kui inimeste laev lendab õhku, siis tema oma kukub niisama maha. Koll aga hakkab meie ainsat ellujäänud naistegelast taga ajama. Taga-ajamise käigus sattuvad nad aga kokku sellsama naisest välja võetud limukaga, kes on vahepeal kasvanud juba täiesti arvestatavaks peletiseks (Loe: väga suureks kalmaariks). Sellel actionil on omad nüansid, aga ma ei viitsi neid kõiki kirjeldada siin. Õnneliku juhuse läbi ründab kalmaar hoopis seda kiilakat ja nad hakkavad seal võitlema või teineteist sööma või seksima, ma ei saagi täpselt aru, tulnukate puhul on see raske. Igal juhul meie naisteadlane roomab minema. Sel hetkel võtab temaga raadioside kaudu ühendust Fassbenderi pea - tal on ilmselt mingi suht igavene jõuallikas - kes ütleb, et hopaa, sa saad siit planeedilt minema küll, neid tulnukate laevu on nimelt veel, lihtsalt võta mind kaasa. Kaval lüke: tal hakkaks seal koopa põrandal vedeledes ilmselt suhteliselt kiiresti ilgelt igav.

Naisteadlane teatab, et ta ei taha Maale tagasi minna. Sest ta tahab leida ülejäänud superinimesed ja ikkagi küsida, et kes me oleme ja kust me tuleme. Fassbender ütleb selle peale, et okei, muidugi, davai, ja teeb jälle koorevargil käinud kassi nägu. RAUDSELT ma usaldaks seda tüüpi. Naine pakib ta pea ilusti kotti ja järgmises kaadris nad juba lendavad teadmata suunas minema.

THE END!!!

Lõpus on üks ilus puänt ka, aga seda ma ette ei ütle: äkki ikka mõni tahab asja ise ära vaadata ja siis on ju hea, kui mõni üllatus varuks.

Ühe sõnaga, mis ma öelda oskan. Ma saan aru, et science fiction on ikkagi fiction, aga noh, science, noh! Mulle sci-fi žanrina väga meeldib, ma olen teda täitsa lugenud ka; ma ei mõtle, et korraks Asimovit nuusutanud, ikka veidi rohkem noh. Äkki oleks filmi eelarvest stsenaristile veidi rohkem jagunud, et noh, loeks korra üle stsenaariumi või midagi...


Snow White And The Huntsman mõni teine kord. Siis saate ise otsustada, kumb film lollim oli.