Pingemaandus

Suuremal või vähemal määral objektiivse minapildiga inimesed on kindlasti kogenud olukordi, kus takistused professionaalses elus lähevad hirmsal moel hinge ja isegi kevlar-tüüpi naha olemasolul lööb silme ees suurest vihast mustaks.
Aeg-ajalt ajab elu sarved nii püsti, et tahaks vahelduse mõttes olla bipolaarne eneseimetleja ja kõigile lihtsalt kõrges kaares pähe kuseda.
Kasvatus ja vaimne seisund esialgu ei luba.
Olen enda jaoks avastanud alternatiivse pingemaanduse ülalmainit olukordadeks. Alati kui sitt on ülekeemise äärel, võtan lahti tuubi ja vaatan Žirinovski kõnesid Vene Duumas. Mitte, et ma tema poliitilisi seisukohti toetaks...okei, mõned seisukohad on õiged ka, aga üleüldiselt on üsna kaugele näha, miks ta juba 20 aastat opositsioonis istub.
Mind lummab tema kõnede juures esitusmaneer ja tema üleüldised oraatorivõimed. Võibki mees Duuma ette pukki ronida, käsi vehkida ja näpuga näidates teenelistele poliitikutele väga värvikalt ja väljendusrikkalt öelda, millise looma ekskremendiga tal oponendi poliitiline seisukoht seostub.
Ja ma tegelikult ei taha siin väga poliitiliseks minna. Žiriku kõned lohutavad ja innustavad selles plaanis, et isegi kui oled ise loll, ei pea teiste inimeste lollusega teps mitte leppima ja kui muu enam ei aita, siis karjumine ja intensiivne žestikuleerimine peletab vähem agarad lollid kindlasti eemale. Ja agaraid tuleb lihtsalt ignoreerida.

Igatahes - Žirinovski kõned! Soovitan soojalt. Parem kui igasugune stand-up. Kordab ennast väga harva.

Lõpetuseks veel üks õpetlikku laadi anekdoot, mille ma tuubi kommentaaridest üles korjasin:

Плывет по реке говно, а по мосту идет Иван. Говно говорит:

- Иван, я тебя съем.

- А вот и нет - сказал Иван и... съел говно.