Monday, May 30, 2011

Aga kui sa mind ei armasta...

Oeh.
Ei saa jätta endale.
Valan välja.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean hetkeks ajas kanduma eelmise pühapäeva õhtusse.
Me nimelt vaatame superstaarisaadet.
On teine pikk ja lohisev, kuid osalejad õnneks vahvad noored inimesed.
Ja teatati tookord, lõpetuseks, et järgmises saates lauldakse sallerit. Smailersi-hendrikut, noh.
Ohkasime kergete tüdimus- ja õudusvärinatega, kuid kuna kellaaeg oli hiline, ei hakand suurt plõksima.
Aga nüüd, eile õhtul, oli see kohal.
(Kui Sa, austatud mr. Hendrik, nüüd juhtud lugejate seltsis olema, siis...1) ma olin Geneka kuulaja ja austaja, tõesõna. Lahe oli. 2)ma pean lugu inimestest, kes on leidnud oma tee ning kõnnivad uhkelt sellel hoolimata kurjade karjumisest, kadedate kriiskamisest ja tigedate targutustest. 3) ja ära pahanda, kui muusikakauge tüüp kuskil interneti nurga taga midagi arvab. Sul on täpselt samad õigused.)
Mulle ei meeldi nähtus nimega Smilers. Meediavaatlejate jaoks sisaldab see teatavasti ema, poega ja püha vaimu(ehk siis naist, kes õnneks madalat profiili hoiab.) Pluss kohutavas koguses imalat maeiteagimismuusikat, mis väidetavalt naistele raskelt peale pidi minema.
Ma ei tunne selliseid naisi.
Ka naised, keda tunnen, peavad tükk aega mõtlema, kas nad mõnd hendrikufänni teavad.
Jah, mäletate, need olid need jõledad 90-ndad, kui ainukesed suvetuurijad olid tuukvikkstart, terminaator, kuldne triio ja me tänane kangelane. Märksõnadeks neile, kes juba unustanud - dzhinnlongdrink, burks, bemar, biitshpaarti.
Seda enam ma ei saa aru, miks noored arenevad lauljad peavad tegelema sellise sodi kaverdamisega?????
Kas prodjuusseritel pole tõesti enam ühtegi ideed, millega kogu seda tsirkust 10-aastastele maha müüa??
Teame, et telekastis ei juhtu midagi juhuslikult. Kas hendriku populaarsus kipub ehk vähenema, et sponsoreerides saadet jälle laineharjale tõusta - suvi ju tulemas???
Tramaisaaaru.
Lastest on kahju.

Kadestan neid inimesi järjest rohkem, kellel tv-kast puudub.
Pean vist aknaid natuke lahti hoidma ja seinu vähe pesema.

Tosijees, amarillo.

Friday, May 27, 2011

Blondiinidest

Tänu tublide kommenteerijate vihjetele jõudsin välja ühe tõelise blondiinini. Neiu on pärit Ukrainast ja kahjuks on see klipp, mida teiega jagan, venekeelne. Need, kes rahvusromantilistel põhjustel koolis vene keelt hinde pärast õppisid, jäävad nüüd puhtast kullast ilma. Lohutuseks võin siiski neiu lühitutvustuse tõlke siia panna:

Tanja Strebkova
Pärit Simferopolist
Vanus: 27

Perekond: Ema ja isa on Tšernomorski panga juhatuses. Vanem vend Aleksei

Haridus: Kievi Rahvuslik Majandusülikool (eriala: pangandus) (Kas pole tuttav :)? Järjekordne tõestus sellest, et kõrgharidus mõnel keerulisel alal on tegelikult ka amööbile kättesaadav).

Töökoht: Isiklike poodide direktor

Tanja tunnistas ausalt üles, et peab ennast "mittesügavaks" inimeseks. Vanemad organiseerisid tütrele isikliku "äri" - avasid mitu poodi, kus müüakse juuksekosmeetikat ja meeste riideid. Hetkel elab Tanja kahes linnas, Simferopolis ja Kievis. Simferopol talle väga ei meeldi ja peamiselt veedab ta aega Kievis, kuhu vanemad ostsid talle ka mitu korterit.

Ideaalne mees peaks nägema välja nagu Tigipko (Ukraina asepeaminister), sest Tanja isa on väga tema moodi.

Unistused: lapsena unistas stjuardessi ametist. Unistab, et saaks veelkord käia Dubais.

Huvid, hobid: Armastab mängida tennist, ekstreemne auto- ja mootorratta juhtimine, laulda sõpradega karaokebaaris.

Lemmiksöök, alkoholieelistused: armastab valget kuiva veini. Söögi osas igasugused eelistused puuduvad.

Omalt poolt lisan, et minule väga meeldis see koht, kus tibi purskkaevul kõõludes deklameeris ühe salmi Omar Khayyami pikast-pikast luuletusest, kus räägitakse, kuidas keegi nägi unes tarka meest, kes lausus, et mis sa magad, elu on niigi lühike, küll pärast surma hauas pikutad. Lõpuks tibi lisas, et see luuletus meenutab talle väga palju omaenda elu, sest ka talle väga meeldib magada. Jah...WTF???
Majandussfääri suundus ta sellepärast, et ta ei osanud kusagile mujale suunduda. Arvab, et on selgeltnägija, sest näeb väga selgelt tema ümber toimuvat.

Krt, ma ikkagi ei saa teile siia tõlget panna. Tibi reaalselt räägib nagu 4-aastane. Täiesti võimatu on seda seosetut teksti tõlkida. Meenutab kangesti ühte meie armastatud tippblogijat :D
"Kuulekad töötajad...äää... see pole see sõna, milline peab olema töötaja. Mulle meeldib kui töötaja on...ööö...nagu hea töötaja. Et ta armastaks oma tööd. Ja veel mulle meeldivad sellised töötajad, kui nad armastavad oma kliente ja nad tunnevad tooteid...õäö..siis peetakse neid väga headeks töötajateks." Reaalaselt nii vigaselt räägibki oma emakeelt. 

Aga vaadake ise:




EDIT: Valik juutuubi emotsionaalsematest kommentaaridest
Она работает директором?!!! ...Примите мои глубочайшие соболезнования, я бе ей швабру не доверил. Хотя, одну штуку я бы ей дал подержать.

 Я бы на месте родителей убил такое уебище тупорылое...Симферопольцы вы ее если увидите ебаните от меня веслом.

Работает директором чего? Вшивого бутика в Симферополе? Синдром ТП на лице крупным планом, блеать. Два слова связать не может.

...блиииин,размножаться ей не стоило бы....но ведь будет

Wednesday, May 25, 2011

Liiv-Savi

Kõigi nende tänapäeval säravate staarihakatiste peale mõeldes, tuli mul meelde üks esimesi Eesti avaliku elu tegelasi, kes tühjast kohast meediakära abiga kõrge lennu sai. Arnold Oksmaast räägin ma. Tõelise ameerika unistusena sai väikesest hullupaberitega poisist riikliku kaliibriga staar, kellest tehti film ja kes ühena esimestena meie kaasaegsetest avaldas elulooraamatu. Kõva 150 lehekülge pajatusi Arnoldi elust, olust ja sekspartneritest. Ehk keegi kallitest lugejatest on selle teose jõudnud läbi lugeda ja teab pajatada, kas oli ka väärt kirjandus? Häbenema ei pea, ma luban, et ei narri. Kui on väärt asi, loeks isegi läbi.
Filmi ma olen näinud ja mõne pohmas hommiku investeeriks teistkordsessegi vaatamisse, aga ka filmi osas ma ei tea, kust seda leida võiks. On see videolaenutustes olemas?

Juutuubis meeldib mulle kõige rohkem klipp, kus Arnold pärast hullumaja eurovisioonil hõbemedali saamist (üks osaleja sai kuldmedali, teised kõik said hõbedad) istub kultuurkapitalis ja palub oma ande edasiseks kultiveerimiseks raha. Räägib seal midagi Estonia lavast ja klassikalisest laulust :) Siin on link. Mulle meeldib KK töötaja perfektselt vaoshoitud hämming kogu selle asja juures.

Mida paljud võib-olla ei tea või ei mäleta on see, et meie riigi üks esihomoraste, kes väsimatult riistadest vatrab, aitas avalikkuse ette ka ühe teise tänapäeva suure inimese. Teate, kellest jutt? Mari-Leen Albers on see inimene loomulikult. Toona maskeeris ta ennast Arnoldi tüdruksõbraks, aga isegi meie tuhm üldsus hammustas pooluste vastuolu läbi ja andis kuulsusenäljas kirjaneitsile võimaluse soololennuks.
Tänaseks ongi siis Arnold kuskile kadunud, meie kultuurivaenulik riik raha talle ei eraldanud, võttis hullupaberid käest ja nüüd, kui ma ei eksi, redutab austet härra põhjanaabrite juures. Samas on Mari-Leen kenasti pildil nii virtuaalmaailmas kui ka telekas. Kireb blogis oma tähelennust ja sellest, kuidas tema viieline klassiõde selveris kassas on. Kassiirile ükski koittoome tere ei ütle, aga talle näed küll.. Mäletan, et veel aastapäevi tagasi halas M-L oma kehakaalu üle ja tõi oma tüseda kehajuraka põhjenduseks vaesuse. Piiratud ressurss ei lubavat kaalu langetada, sest juurviljad ja muu tervislik toit on nii kallis. Aga mis me enam sellest. Nüüd on kõrgklass, peened toidud ja ega see ideaalfiguur ka enam mägedetaga pole.
Mul on siiralt hea meel, et ka meie riigis on võimalik lihtsast karjanaisest superstaariks saada. Oleks mul selline võimalus, vaataks ma ka pööblile ülevalt alla. Kaalu ma kusjuures langetama ei hakkaks labase kiusu pärast. Sööks kallist ja tervisliku toitu lihtsalt NIII palju, et mitte üks gramm kaotsi ei läheks ja et töölisklassile ikka hinge oleks situtud. Ma tean, et see oleks suur vaev, aga kuulsa inimesena ma kindlasti suudaks alamaid inimesi nii palju vihata, et ennast õgardlusele sundida.
Tofutselluliit ja nisukliipekk oleksid minu kaasaskantavad edu- ja staatusesümbolid.

Mõned pildid ka Mari-Leenust:
 Kuulus Mari-Leen

Mari-Leen enne kuulsaks saamist

Nagu näha siis kuulsusel on suurem tervendav mõju kui pendiendlil.

Monday, May 23, 2011

Kannel kadajane, pää pedäjäne...

Hei-hei!!
Vesi taandub kuuldava uhinaga taasrohtuvast mättast, linnukesed teevad üks- ja teineteisega sehvti ning paljude maalaste mõtteis tuurib suur suvi. Tõsine maausklik, nagu ma olen, pean selle nüüd ka valjusti ja omariimliselt välja karjuma: Õissa, hüva jaanipäe, oled meile varsti käes! Ei tahtki siin muudest kommetest, nagu hüppamine-kargamine, grillimine-krillimine või ehalkäik, niipalju vesta, kui just luulest-lauludest, mis selle tsirkusega kaasnevad. Luule on muidugi õrn teema, nagu me kõik värskelt mäletame, kuid proovime siiski. Minu seekordne suurim abiline oli folklore.ee, millisest varamust uurisingi lähemalt - mida küll me vanaemad-vanaisad täpsemalt laulsid?
Kas suudab tollane lauluvara ka tänase uksele kloppida, ehk teise isegi ristseliti lahti lüüa??
Kas teie, head lugejad, ehteestlaslikku laululusti pole mitte unustanud?
Lust ja lõbu on muidugi igal ajal omal kohal. Kui pärast rasket päevatööd sai konti sirutatud ja hilisõhtuplaane peetud, siis sobisid esiemadele-isadele sellised muretud read:
See müts, mis mul peas, on seitse auku sees,
täi vahib välja, hõbeprillid ees.
Hai trulla rulla pomm
Hai trulla rulla pomm pomm pomm
V
õi sellised, noorema rahva suust kuulduna:
Me käime rõõmu rada,
meil õnnest hiilgab silm,
meil süda murest vaba,
me päralt noorusilm.
Ai siba-siba-siba-siba sipp-sipp-sipp-sipp
Ai sipp-sipp-sipp ai sipp
Idüll, see oli puhas idüll, mis noore Vabariigi aegu Rõuge kihelkonnas ( jah, sealt on tänased nopped) valitses.Päike vajus Kadajamäe taha, udu tõusis tasakesi ning karjamaale jäetud lehmade ammumist oli kuulda naaberkülassegi.. Loomulikult, õhtu ja joodava edenedes, muutusid teemad. Möödunud Vabadussõda jäi just meeste lauludesse sisse:
Enne veel, kui kustub päike,
läen võitlusesse ma../../

Refrääni "valle-rillet " andis( ja annab tänagi ;) muidugi lahedalt ja kõvasti karjuda, nii et võsa lookas ja potentsiaalne vaindlane värises. Kui aga vaenlane paika pandud, tulid järgmised meelierutavad teemad:
Kui sõdur väikselt napsi saanud,
tuleb ette tütarlapsi.
Neid sõdur esmalt silitab
ja pärast tagant järel aita.

Saksamaal oli kena Lonni
kaalus umbes puuda kuus.
Eest ta oli nagu auto
tagant lai kui omnibus.
Tüdrukrahvad muidugi itsitasid, piilusid vahvaid sangareid ega jäänud võlgu:
Kus käisid veike Annake,
Kus käisid, veike Annake?
/oi rillalla, oi rallalla, oi ridi roosa rallalla!/
Ma käisin metsas kõndimas
ja roosi lille noppimas
Mis oled sa nii ehmatand?
Mind jänes põesas ehmatas.
Kes on su kleiti rebinud?
Mets on mu kleiti rebinud.
Kes on su juuksid sasinud?
Tuul on mu juuksid sasinud..
Ürgmehed muudkui muhelesid, limpsasid aga pudelist peale ja jätkasid vahvaste:
Jää jumalaga liina litsi´
Ma lää maale tagasi
Maal mul on mu Mannid, Maalid,
Juulid on mul muidugi
Kes kõik minnu vaatavad
Ja magust musi annavad

Oh tule ja ripu mu kaelas
Kui kann ja katsu kui hää
Mul kuratil on!
Vanem põlvkondki liitus õhtu sujudes:
Kui ilma sünnib inime

siis on ta loll ja unine.
Sis südäme tal asub hirm
et jõvvab varsti kätte surm.
Mil saab ta põrgu heidetud
ja orgi otsan küpsetud.
Kuid, sõbrad, sii om vale kõik,
ei põrgu ole paha paik.
Meist mõni miis om põrgun käind
ja põrgu au ja illu näind.
Siist minnes versta viis või kuus
sa oled otse põrgu suus.
Sääl ussehoitjas kirju kass
ja silm om pään kui kohvitass.
Sääl kartul nigu apelsiin
ja kaivuvesi puhas viin!!
Teadagi, mis sellele kõigele järgnes.
Laulupidu muidugi, mis te siis arvasite!!
Murumängud, sõrmkook ja sõnajalaõie leidmine kaasa arvatud.
Aga päris vanakesed vaatasid noorte tralli pealt ning mõtlesid; ei laulnud:
Kuu paist kõrgest´,
surm sõit sirgest´.

Loodan, et aitasin teid nüüd järjele.

Wednesday, May 18, 2011

Kunst aus Estland - ja!

Tervist, mu austatud!!
Tuukanionu haaras matsheete, pani pähe troopikakübara ning külastas tuntud kunstisaite okidoki.ee ja osta.ee. Sellepärast, et millepärast: kes(peale sammelselja, muidugi) vajab kunstiostuks mingeid trendipedede hauss-, vaal- ja kesteabmis mandunud ja kirveshindseid galeriisid koos galeristide, kuraatorite, panetunud ajudega kunstikriitikute ja tohletanud teoreetikutega.
No tõesti, andke andeks.
Kas nad, douchebag`id, arvavad tõesti, et kui nad sosisklevad salapärase näoga eeteevee kahe öises kunstisaates "simulaakrum", "narratiivne metatasand" või minupärast kasvai "destruktiivne poststrukturalism", tormavad tööinimeste massid neile tegelikult arusaamatuid ja kaugeid plätserdisi soetama??
Sest me ju teame, mis on kunst ja mis pole. Me teame, et pädeva otsustamise tasand on "meeldib-ei meeldi"; tasand "saan aru-ei saa aru" on nõrkadele.
Ülehinnatud, kui soovite.
Seetõttu peangi oma kodanikukohuseks teieni tuua mõningaid suundumusi rahva- ja tarbekusti vallast; erinevaid suundumusi otse-müügisaalist-näidetega illustreerides. Lisaks ka ostunõu.
Esimene suur grupp - eatu ilu, maailm me ümber, katarsis. Hinnaklass 0,5-50 EUR/ruutmeeter.
Ei hakkagi siinkohal nähaolevat otseselt ümber jutustama. Teame kõik, et kui oleme oma magamistoa lae peeglitega katnud, on hädavajalik ilmestada seinu millegi rahutav-rõõmustava, helge ja kaamosttõrjuvaga. Arvestage, et bordüür peab läbima maali eelviimast viiendikku ülevalt loetuna; raami laius soovitavalt 5-15 cm. Mõningaid motiive võib valida muidugi ka järgmisest grupist.
Teine suur grupp on suhted, salapära inimkäitumises, varjatud ihad. Hinnaklass 2-30EUR/ruutmeeter.
Otse loomulikult sobib sedaliiki loome sauna, vannituppa, dushiruumi, miks mitte ka koduhoiuruumi. Alateemad on mõistagi varieeruvad, samuti viljeldavad tehnikad. Sobiva taiese leidmine lihtsustub oluliselt pideva seksuaalpartneri olemasolul. Raami valikul jälgida, et see ei tõmbaks pilke põhiliselt. Maal soovitavalt klaasida. NB!! Kui kunstnik on juhuslikult kasutanud teile meeldival pildil ka mingeid võõrkeelseid kirju, tuleks need igaks juhuks enne ostmist enda jaoks ära tõlkida - nii väldite hilisemaid piinlikke seiku.
Järgmise suure ja tähtsa grupi üldnimetajad oleksid - maagia, feng shui, maatriks, energiad meis ja meie ümber. Hinnaklass väga varieeruv, kuna teosesse peidetud substants on tihtipeale personaalne.
Näidisel on kujutatud(autori pealkiri) ingel-kass valvur. Muidugi, tõeliselt maagilist maali (1.46 on hästi näha, vaadake julgelt!) on raske muretseda, aga valikut on. Mandalat hetkel müügis ei olnud(ja pole vajagi - kallis, suur ja mõttetu), küll aga ikoone igale maitsele. Sobivad hästi esikusse, koridori, külalistetuppa - ehk sinna, kus võõraid palju töllerdama kipub. Mõeldav ka elektriarvesti vahetu lähedus; konsulteerida asjatundjatega. Raam - kuldne, hõbedane.
Viimase, kuid ammugi mitte tähtsusetuima grupi moodustavad maalid, milliseid võib kokku võtta üheainsa sõnaga - ilu. Ka siin on hinnaerinevusi, sest kui kujutatu sind ikka "kõnetab", avaneb tengelpung kui õlitatult.



Klassika ei igane eal, sellepärast seda klassikaks nimatataksegi. Ostukäitumine võib sedalaadi kunsti soetamisel olla ka vabam, sest esimesed pildid uues kvaliteetkodus peaksid ikka sellest alagrupist valitud olema. Ei maksa end lasta häirida õrnemale soole suunatud ajakirjades pläkutavatest lilleseadjatest, juuksuritest ja elukunstnikest, kellede suust kostub tihtipeale ohtlik postulaat - vähem on rohkem. Valetavad, mon dieu, valetavad!!! Elutuba on ju suur, samuti ärge unustage kööki, lastetube..ka veranda omandab sisekujunduskunstniku lennuka mõtte abil uue värskuse! Valik on tõeliselt suur, enimlevinud kujutatavad on kass, koer, hobune, lind... Väga hästi töötab meie kunstiturul ka portreeteenus - meister tuleb koju, saate tellida pilte perekonnast, lemmikloomast, lemmikartistist... see on tõelise fantaasialennu koht.

Lõpetuse esimeses osas märgin ära ka kunstihuviliste seas järjest enam populaarsust koguva trendi - DIY. Aga sellega soovitaksin kogenematutel veidi oodata - sajad meistrid tahavad ju millestki elatuda, eks!
Lõpetuse teises osas avaldan ma pisukest pettumust, et endale ma seekord õiget ei leidnudki.
Kui keegi leiab järgmisi luuleridu kujutava painting´u, andke teada.
А из-за леса из-за гор/ Показал мужик топор./ Но не просто показал:/ Его к х.. привязал!

Monday, May 16, 2011

Õpime uusi sõnu

Mulle meeldib Eurovisioon. Tänu sellele avastasin uue eestikeelse sõna "Azerbaijan", seda siis peamiselt netikommentaaridest. Palju ilusam kui Azerbaidzaan, mis muide on ka täiesti eestikeelne.

Thursday, May 12, 2011

On the air now...

"Terekest, hääd raadiumikuulajad..!" - nõnda alustas kunagine legendaarne meediakangelane Kärna Ärni oma raadioesinemisi. Aga las raadiumit kuulavad vastavat koolitust saanud isikud, meie kuulame ikka vana head Popovi leiutatud raadiot.
Täna räägingi oma raadiokuulamis(t)est ja mis sellest kõigest sai.
Mõned head aastad tagasi veetsin oma tööealisepäevi suurettevõttes teatud sorti liinitööd tehes.
Töökeskkond oli teguririkas - õhkkond oli enamvähem hea, õhk tolmune ja mürarikas. Üleüldise parendamise eesmärgil alustas siinkirjutaja avalikku muusikakuulamist.
Kuulamisseadmed teisenesid ajapikku - idahiina transistorist kuni isekokkuklopsitud kvaasi-PA-meediatsentrini - samuti ka kuulatav. Kuna mu tollastel iseehitistel oli kombeks kombineeruda ajas, ei olnud igakord kaasaegse meediamudru -emmpeekolmede,siidiide jms - taasesituseks vajalikku osatükki ning raadiosaated tundusid neil hetkil vägagi kosherid olevat.
Minu kunagiste kolleegide - möödugu masu neil juba kiiremini - ootused seostusid mõistagi raadiouuno, skaiplussi ja errkahega. Kahjuks pidid nad mõnevõrra pettuma. Pereraadio imelised saated Raadiokantsel, Iisraeli minutid, Käärkambritund, Свеча веры põimituna saatejuhtide hillitsetud esitusviisi ning kristliku kantriga jätsid kuulajaile ülima vabaduse areneda hingeliselt.
Ja kui leiduski keegi vaikiv kurakäerajalane, muutusid asjaolud koheselt peale sellise jaama ilmumist (seoses ka võrgu tekkimisega) pleilisti.
Üks kindel linn ja varjupaik kadus nii muudatuste tuultes, tuues mõnepäevase kuulamise järel minuni delegatsiooni. See koosnes turske kehaehituse, ajamata habeme ja ruudulise särgiga pettumustväljendavatest kodanikest, kes andsid mõista, et ..taevast võib ka haamreid sadada. Tuli sisse viia korrektiivid ja mu järgmiseks meelispaigaks oli Faith1.com. See oli vanasti parem, kui praegu, kuna mängis ka kristlikku emo-metalit ja white metal´it. Võibolla see muutus ajendaski mind järgmisi ja järgmisi jaamu otsima ning kuulajate kannatusi testima.
Mida kõike mu armsad pidid kuulama!!
Alates world music- ja new age-jaamadest geiraadioni...
Oh, olid ajad!!
Praegugi mängib mu arvutis aegajalt tollaseid lemmikuid - Depeche Mode raadio, Prog FM, vene hinge raadio, veider ja naljakas raadio...
Parim, mida võin soovitada, on WMHB 89,7FM, kust võib kuulata sadade amatöörDJ-de kokkumiksitud sette headest rahulikest stiilidest ja peaasjalikult tundmatutelt artistidelt.
Sealt ma avastasingi näiteks mikimaa tädi Lizzy Raini ning äärmiselt tundmatu bändi Eleven
Fingered Charlie laulu "You are".
Oma kogemustele tuginedes soovitan teilgi võrguraadiomaailmas vähe vabama hoiakuga ringi vaadata.
Võrreldav seenelkäiguga!

Monday, May 9, 2011

Хаунебу! Хаунебу!!

Ilus päev, kallid lugejad, kas pole?!

Ajal, mil ontlikumad meist kaaluvad uue murutraktori ostu või Hurghada külastust, ei saa me ometi eirata seda maailma osa, millele..noh, diplomaatiliselt öeldes..teadus seletust pole leidnud.
Tänane arutlus on pühendatud lendavatele taldrikutele, UFO-dele.
Jätame, vähemalt esialgu, eemale kildkonnad, kelle suhtumine antud nähtusesse on servapealne.
Näiteks osad mõtlejad väidavad, et kõik va taldrekuid ei näegi - seisavad 2 matsi; 1 näeb, teine ei halligi. Eeldame siiski, et me kõik oleme selleks suutelised.
Veel eemaldame seltsinglased, kes kui kooris ruigavad - ei ole olemas, ei saa olla, pole võimalik, me ei laskugi arutellu jne..nende mureks ehk siis ülemäärane nn "kastis mõtlemine", mõningane üleõppimine või valitsuste lõa otsas(jess, ma teadsin seda!!) töllerdamine. Vahet pole.
Uuritavad nähtused, milledele tegi lapsepõlves ettevalmistusi kapsaks loetud E. Raua"Lugu lendavate taldrikutega" on inimkonda saatnud.....muidugi sellest hetkest alates, kui inimkond neid esmakordselt nägi, loogiline.
Teadlastele on tuntud muistses Indias kasutatud vimana`d - salapärased lennuvahendid.
Põliseestlastele on ammuteada fakt, et meie kunagised eellased tulid siia seadeldistega "kuura" ja "vesikuura" (A.Mossin)
Vabalt võisid need okste, käbide ja hundinuiadega maskeeritud lendseadmed olla, onju?
Ehkki olen vastavat infot otsinud ja isegi vabadussõdalast pereliikmena omanud, pole kahjuks veel teada, kas kuulsatele soomusrongidele(Anton Irv!!) lisaks ka taevast tuletoetust jagati.
Küll aga läheb asi põnevaks 30-ndate Saksamaal. Herr Meissner leidis nimelt üles ülijuhi kohale asetatud püsimagneti ootamatu, kuid lõbusa leviteerimise. Aadu jagas muidugi matsu kohe ära ja kihutas insinöörid garaazhi nikerdama.Tulemuseks Haunebu I.
Loomulikult saavad tehnotaustaga lugejad aru, et ülijuhtiv kompunn oli aparaatuse põranda sees ning magneti rollis - üllatus, üllatus - meie maakera!!
Seetõttu kihab internet videotest, kus on näha selle massina stardiplatvorme, jooniseid, lõbu- ja sõjasõite jpm. Kurski kaarel olla taoline edasi-tagasi süstinud ja valu andnud niiet...!
Veel enam.
Huviline, kui tal veidigi aega on võrgus kolada, leiab üles ühe palve teksti. Palve on suunatud meie erilise tähelepanu objektile - maavälise tsivilisatsiooni lennumasinate parvele. Ja töötama pidi see imenipp-imetrikk nii, et palvetaja suunab oma (otse südamest, muidugi) tulnud soovi (tulge, palun, kesteiganeskaeioleks, kohe meid päästma varjude ja surma orust) pilootideni, kes siis ootavad-loendavad, kuni palvetajate mass on muutunud kriitiliseks. Ja siis nad kohe tulevadki.
Tooma ja uueks looma, teate küll.
Siinkohal tooksin esile järjekordseid eksperte, kes väidavad, et võõrtsivilisatsioonikud juba ammu tarenurgas kükivad. Eri liike olla tervelt 14; üksteisega nad ka mingid bestikad ei olevat, inimestega(rääkimata koduloomadest) tegevat mõned jõledaid katseid.
Kõik valitsuste(jess!!ma teadsin seda!!) vaikival nõusolekul....
Mustadest helikopteritest ma parem ei räägikski.
2012 aastast räägin ka kunagi hiljem.
Nagu näete, käib meie silme eest varjatult hull andmine.
Nii nagu üleval, nõnda ka all, eks!
Seetõttu ei mõistakski ma murutraktorite ostjaid niiväga hukka.
Võibolla on just nemad meie liigi päästjad.
Kuulake tähelepanelikult teksti.

Oma kohtumistest seletamatuga võite ka siin rääkida.
Või siis mitte.

Friday, May 6, 2011

Oh the joy

Näedsa, läks kohe tõsisemaks pasundamiseks siin kommentaarides ja ma mõtlesin, et panen vastuse uue postitusena. Kuigi ma siia midagi uut ei kirjuta, usun, et kordamine tuleb kasuks, sest vavalt Mari ja ta sõbrad-sugulased kõigest sellest mölast siin pointi väljanoppida tahavad/suudavad.

Niisiis, blogipidamise kuldreegel kõigepealt: kui su mõtted on nii isiklikud ja pühad, et teiste inimeste arvamus sind ei huvita või huvitab ainult positiivne tagasiside, siis hoia need mõtted endale või piira oma blogile ligipääsu sedasi, et tuleks lugema ainult need, kes sinust mingil põhjusel ahvivaimustuses on. Toimib! Nii mikro- kui makroskaalal. Bloggeris pole muud vaja teha kui seadeid natuke tuunida ja makroskaalal on heaks näiteks Põhja-Korea, kus rahvas on väga üksmeelne oma juhi awesomnessi osas. Kogu värk on ainult vormistamise küsimus.
Kui sa mingil põhjusel otsustad ennast avalikus blogis lollina presenteerida, siis tahes tahtmata tuleb mõni inimene näpuga näitama.
Jõuamegi selle põneva küsimuse juurde, et kui mulle ei meeldi, miks ma siis seda loen. Ma loen, sest ma saan ja kui see jutt seal nii väljapaistvalt loll ei oleks, siis ma ilmselt oma piiratud mõttenatukest ei raiskakski selle peale. Ma vaatlen seda kui fenomeni. Ma ühes oma eelnevas postituses rääkisin sellest rattaga sõitva ahvi analoogist - milleks minna tsirkusesse raha eest jalgrattal sõitvat ahvi vaatama, samas kui tänav on rattureid täis. Milleks siis?

Ja mis kadedusse puutub, siis njah. Võimalik, et ongi kadedus - inimene õpib tähtsat, keerulist ja meile Seewaldi-lontrustele kättesaamatut ala. Mõne teeb kindlasti kadedaks. Mind vist väga mitte. Ja mind isegi ei huvita, mismoodi see inimene sinna sisse sai. Palju põnevam on see, mis juhtub siis, kui ta sealt välja saab :)
Sissesaamine on ainult veerand võitu. Näiteks Kalojann sai sisse ja isegi lõpetas politoloogia, aga me kõik teame, kuhu tema tee nüüd viib. Huvitava faktina võin lisada, et Kalojanniga samal aastal jäi siinkirjutaja politoloogias katsetel uksetaha. Konkurss oli tihe ja ka isiklikul tasandil oli mitmeid puudujääke, aga mingil põhjusel ei tunne ma ennast Anna-Mariast lollimana. Mis kadedusse puutub, siis tegelt tahaks ikka tasuta raha, ilusaid riideid ja palju asju, millega ennast ehtida, aga samas nagu ei viitsi õmblustööd ka selle nimel teha pärast. Kahjurõõmu tunnen ilma igasuguste süümepiinadeta. Kui ta nüüd mingil põhjusel süüdimatuks kuulutatakse, siis kindlasti kahetsen oma kahjurõõmu.

Nii et jah, Mari ja ta sõbrad. Ma päris ausalt ei solvu kui te mu arvamuse kõrvust mööda lasete ja sama rada edasi tallate. Minu silmis olete te jätkuvalt traateeslitel areeniringe väntavad pärdikud ja tasuta meelelahutusele ma nii naljalt juba selga ei keera. Võite ju vaielda...või ma ka ei tea...on teil seda vaja? :)

Thursday, May 5, 2011

Ahoi, ilmarahvas!!

Laenatud pealkirjaga (kui laena, siis meistritelt, eks!) pöördub nüüd austatud kodanike lugejate poole esmakordselt teie alandlik teener - Tuukan.

Maakeelne interneedus sisaldab piisavalt suid-kõrvuni-venitavat ehedat tobedust, lauslollust ja pesemata juukseid. Parimaid leitud hetki püüan nüüd ja edaspidigi teiega lahkesti jagada.
Kuna just oli teemaks luule, luuletajad ja nende teekond (oikusmullemeeldib teel olla!), tahtsin korraks teie tähelepanu juhtida ka muusikalistele aspektidele. Muusika pluss sõnad võrdub teadagi mis...ja mul polekski olnud tänast kangelast, kui mu sõltumatu ekspert poleks ülikogemata jäänud vaatama Võsa Laulu järjekordset kuulsuseihalejat..
Me ei vaata kodus iialgi võsapeetri tegemisi.
Me nimetame seda sotsiaalpornoks.
Ja veel mõnede sõnadega, mida ma praegu ei kordaks.
Võsa laul - jumal auttaa, peatage maakera, ma tahaks nüüd lahkuda.
Aga nüüdnähtu oli...selline, et...võttis mõtlema.
Mu daamid ja härrad, saage tuttavaks - DJ FOOTON!!
Olen kaugel sellest, et noorhärrat kuidagi mustata, alandada või tema tegu pisendada.
Võin vaid öelda, et selsinatsel loomevälgatusel oli ka oma (kurb-kurb) eellugu, mis huvilistele samuti leitav. Täiuslikuks mõistmiseks tasub sedagi vaadata.
Kes seda lähemalt uurida ei taha/viitsi/julge, neile ütlen lühidalt - murdunud süda.
Isegi minu kalestunud süda tuksatas kaastundest.
Mida need naised küll teevad, oioioi...
Ma saan peaaegu aru, mida sa tunned, Mart.
Olgu muusika tänatud.

Ja, pagan küll, hr DJ oskas ära võtta peaaegu viimaseima laheda artistinime - purustades sellega osa mu võimalikust tulevasest edust muusikabisnises.
Ka kuulsust paistab kogunevat - guugel annab juba 6-7 vastet.
Eks kõrgeimadki on kunagi samalt tasemelt alustanud.
Mina hoian igatahes pöialt.

* * *

Ja sellel saatuslikul päeval oli jahedale õhtutaevale verevpunaste kirjatähtedega kirjutatud :
I G A T S U S

Wednesday, May 4, 2011

We're on the pig's back, charging through a velvet field.

Internett on nõnna imeline kumpunn, et kõõõik, kes tahavad, saavad ennast avaldada ja kõõõik, kelle sõnavara hulk on vähemalt kahekohaline ja sellega on suudetud nii osavalt opereerida, et isegi liitlaused moodustuvad, võivad eventually oma targad mõtted ka kaante vahele panna. Ja kui ka juhtub, et eelnevad kaks kriteeriumi päris täidetud pole, võib ikkagi raamatu välja anda, peab lihtsalt oma kaukast ruublit kulutama. Mäletame kõik asjapulk Lennartit, kes Saatuse Ookeanid massidesse paiskas ja 30'se tiraažiga teose ilmumisel ka kõvema pralle korraldas. Kiirelt saabunud kuulsus kustutas mehe innu ja kogu see saatuseookeanide kupatus läks kinni. Kõiki fänne võin lohutada, Lennart on ikka veel elus ja ma näen teda linnas päris tihti.

Manny: And then there's the press intrusion.
Bernard: The press! Will they be onto us?
Manny: Bernard, they'll hound us! Like a pack of...Hounds!!!
Bernard: But I'm not doing anything! I'm just strolling up the beach with my discreetly pregnant Brazillian girlfriend.
Manny: And then there'll be all the houses - You'll be in your Mustique house. You'll think, "Oh no! Where's my designer underpants? Oh, they're in my Kong Hong house."
Bernard: Oh no! 

Aga see point, kuhu ma jõuda tahtsin tegelikult on üks imearmsake luuletuseke, mille ma internetikesest eile leidsin ja tahaksin teiega jagada meie oma maa tõusva poeesiahäälekese sillerdavat kõlakest. Kopisin julmalt siia ja linkima ei hakka, sest ootamatu kuulsus, nagu kogemused näitavad, võib loomeprotsesse pärssida või sootuks lõpetada.

nägin öösel unes Sind
ööl oli kõrge hind
kinni pigistasin silmad
järsult muutusid me ilmad


pole rohkem vaja
vaid Sinu hääle kaja
veel üks viimane tants
murdub mu konts


tõstad mu üles
kannad mind süles
ütled mu armas
Su pilk mind haaras
 
Pehk sai peaaegu eurovisioonile ja mille kuradi poolest TEMA parem on. Salme on mõlemal umbes sama palju ja sisu on selles teoses kindlasti rohkem. Dünaamikat, draamat, murduvat kontsa.
Mul tuli kohe meelde see lüpsja-poetess keda Pealtnägijas näitas: 
rattakummist väljas toss
aknast vaatab kuri boss
Või mis seal see teema oligi. 
Aga kallid lugejad, aitame noorel armust valutaval neiul luuletuse lõpuni kirjutada! Ma pärast kopin talle kommentaaridesse.